Uuring: Enamik Eesti elanikest arvab, et Eesti majandusolukord läheb halvemaks
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud küsitlusest selgus, et 86% inimestest arvab, et Eesti majandusolukord läheb halvemaks. 46% elanikest leiab, et olukord halveneb märkimisväärselt, ning seda tunnetavad eriti just vene rahvusest inimesed (61%).
Eesti majandusolukord järgmise 12 kuu jooksul
70% inimestest muretseb pärast Ukraina sõja algust oma pere rahalise toimetuleku pärast. 23% neist muretseb hakkamasaamise pärast iga päev, 20% mitu korda nädalas ja 27% paar korda kuus. Kõige enam on toimetuleku pärast mures Ida-Virumaa elanikud ja kuni 550 eurot teenivad inimesed. Kõige vähem tunnevad selle pärast muret Põhja- ja Lääne-Eesti elanikud.
Ukraina sõja algus ja pere rahaline olukord
Toimetulek tekitab mõningates ühiskonnagruppides rohkem muret ja ebakindlust. Põhiharidusega inimesed on hakkama saamise suhtes kõige negatiivsemad. Venelased on võrreldes eestlastega oma rahalise toimetuleku pärast rohkem mures. Kui venelastest on väga mures, kas nad suudavad pereliikmete eest hoolitseda, ligi veerand, siis eestlastest vaid iga kümnes.
Sõda Ukrainas ning rahaga seotud plaanid ja tegevused
Sõda Ukrainas on mõjutanud inimeste rahalisi plaane ja tegevusi. 41% küsitluses osalenutest pöörab rohkem tähelepanu eelarve planeerimisele, 34% inimestest piirab tavapäraseid kulusid ja ostab ainult seda, mida vaja, ning 23% lükkab suuremaid oste hilisemaks. Samuti ei soovi inimesed riskida töökoha vahetamisega (19%), eriti need, kes teenivad 1500–1700 eurot (40%). Lisaks kogutakse rohkem sääste (16%), hoitakse kodus varasemast rohkem sularaha (15%) ja mõeldakse lisatöö tegemise peale (12%). 17% Eesti elanikkonnast leiab, et sõjal Ukrainas ei ole nende rahaga seotud plaanide ja tegevuste juures mõju olnud.
Ukraina sõja mõju Eesti majandusele ja sellest tulenev hindade tõus
Veerand inimestest kardab töö kaotust ja kolmandik tulude märkimisväärset vähenemist. Üliõpilased/õpilased on enim mures kinnisvara kallinemise pärast. 22% elanikkonnast ei muretse säästude puudumise pärast, 18% inimestest on selle tõttu aga väga mures. Kõige enam paneb säästude puudumine muretsema nooremaealisi, vene rahvusest inimesi ja lihttöölisi.
Rahaasjade Teabekeskuse juhi Mari-Liis Jäägri sõnul on rohkem kui varem oluline alustada säästude kogumisega, et ootamatuste korral mõnda aega ise hakkama saada. Hea oleks läbi mõelda kulutused, millest ei saa loobuda (näiteks üür, kommunaalkulud ja toit), ning väljaminekud, mida on võimalik piirata (näiteks meelelahutuskulud ja mugavusteenused).
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu viis 2022. aasta aprillis läbi Norstat. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.
