Kogumispäevik küsib, Tarbijakaitse vastab: millised on kliendi õigused?

Populaarses Facebooki rahatarkuse grupis Kogumispäevik keskenduti augustikuus sellele, kuidas riietuse ning jalanõude arvelt raha kokku hoida. Sellega seoses tekkis grupi liikmetel erinevaid tarbijaõigusi puudutavaid küsimusi. Esitasime needsamad küsimused Tarbijakaitseametile.

 1. Mida tasuks järgida enne e-poest ostu sooritamist?

On mitmeid erinevaid tegureid, mida tasuks järgida enne e-poest ostu sooritamist ning küsida endalt, kas tead vastuseid neile neljale küsimusele: Kes on müüja? Kas ta asub Euroopa Liidus või väljaspool? Milline on toote hind ja lõpphind? Mida räägivad teised?

Kui müüjaks ei ole ettevõte, vaid eraisik, siis tarbijaõigused ei kehti ja kui probleeme omavahel lahendada ei õnnestu, tuleb pöörduda kohtusse. Tarbijaõigused Euroopa Liidu riikides on ühtselt või vähemalt sarnaselt reguleeritud, aga kolmandate riikide puhul EL reeglid ei kehti.

Kindlasti tasub olla tähelepanelik ka selles osas, et tegu poleks pettusega – ei ole harvad juhused, mil tarbijaid on odavate hindadega nii öelda pimestatud ning tegelikult on tegu hoopis pettusega, mille tulemusel pole tarbijal ei kaupa ega raha. Suured allahindlused on peibutavad, ent oma rahakoti huvides tasub alati veenduda, kas kaupleja, kellele oma raha andma hakkad, on ikka aus.

2. Kuidas ära tunda petulehti?

Petturlike veebipoodide äratundmine ei ole alati lihtne, ent on mitmeid võimalusi, mida kontrollides võid end halvast ostuotsusest päästa. Kõigepealt tasub meeles pidada, et aus kaupleja end ei varja. Kodulehel olevat aadressi või asukohta tasub guugeldada, sest sageli võivad petulehed jätta mulje, et tegemist on mõnes EL riigis asuva e-poega. Kahtluse korral tasub kontrollida ka, kuhu on konkreetne veebileht registreeritud. Näiteks võib kodulehel olla kirjas üks aadress, mis Google veebikaardi järgi isegi eksisteerib, aga võib juhtuda, et nende veebileht on hoopis Ameerika Ühendriikidesse või Panamasse või mujale registreeritud ning seda vaid loetud päevad tagasi. Veebilehtede osas saab taustauuringut teha näiteks sellisel veebilehel www.scamadviser.com/check-website/.  Samuti, kui jääb silma kaup sellistel veebilehekülgedel, kust saab väidetavalt soetada bränditooteid, kuid veebiaadress sisaldab selliseid sõna nagu online, stock, supreme, cheap, sale jms, peaks enne ostu sooritamist kaaluma, kas see on veenvalt usaldusväärne. Tuntud brändide veebikaupluste aadressid on reeglina lihtsad. Näiteks Eesti naistelegi tuttava ALDO brändi jalatsite e-poe aadress on www.aldoshoes.com, mida ei tasuks segi ajada e-poega www.aldoshoessale.co.uk/.

Hinnata tasub ka kodulehe väljanägemist – kui on silmaga aru saada, et tegu on kopeeritud logodega, need on lohakad, hägused või muud moodi teistsugused, siis on see kindlasti ohumärk. Keeleoskajad võiksid hinnata ka grammatilist keelekasutust, mis petuveebidel võivad olla vigases keeles.

Loomulikult ei soovi petturlikud veebileheküljed, et nendega kontakteerutakse. Seetõttu on tihti sellistel lehekülgedel kontaktandmete (telefon, e-posti aadress, juriidiline nimi ja aadress) puudu. Tavaliselt on võimalik kauplejaga ühendust võtta ainult kontaktvormi alusel, kuid sellisel juhul ei jää tarbijale kontakteerumisest ning pöördumise sisust koopiat.

Kallimate brändide tooted ongi kallimad ja on seda ka väga suurte allahindluste puhul. Kui toode, mis maksab tavaliselt näiteks 500 eurot, on müügis 50 euroga, tasub olla ettevaatlik.

Kindlasti uuri ka maksmisviisi kohta – kui palutakse raha üle kanda Western Unioni kaudu, on see märk sellest, et tehingu teiseks osapooleks on eraisik. Kui oled kauba eest maksnud krediitkaardiga, siis pettuse korral tasub ühendust võtta oma pangaga, kes saab algatada Charge back protseduuri.

3. Mida teha kui oled ostetud kaupa tavapäraselt kasutanud ja õigesti hooldanud, kuid sellel ilmneb puudus?

Kui kaup osutub defektseks, on tarbijal õigus pöörduda pretensiooniga müüja poole, millele on kauplejal kohustus vastata 15 päeva jooksul. Tarbijal on kohustus pöörduda kaupleja poole hiljemalt kahe kuu jooksul alates puuduse avastamisest ning soovitav on toodet mitte edasi kasutada, sest sedasi võib defekt süveneda veelgi. Kui ekspertiisis selgub, et tegemist on tootmisveaga, on tarbijal õigus kas toote asendamisele või parandamisele. Müüja võib valida esmasena ka parandamise, näiteks lähtuvalt oma kulutustest. Kui kumbki variant ei ole mõeldav, siis on võimalus lepingu lõpetamiseks ja raha tagastamiseks.

4. Kas pretensiooni esitamiseks on vaja esitada ostutšekk paberkandjal või piisab ka näiteks konto väljavõttest? Ja mida teha kui ostutšekk on kaduma läinud?

Kaebuse esitamiseks on vajalik ostutšekk, leping või mõni muu ostu tõendav dokument. Tarbija peab suutma tõendada, et antud kaup on ostetud just sellest kauplusest ja selle hinnaga. Teatud juhtudel võib olla tõendiks ka näiteks kliendilojaalsusprogrammist tehtud väljavõte vms, kui see on võimalik.

5. Kas kliendil on õigus küsida raha tagasi või peab ta vastu võtma kaupmehe poolt pakutud poe kinkekaardi?

Kui tegemist on defektse kaubaga ning tarbija ja kaupleja on jõudnud kokkuleppele raha tagastamises, siis on oluline meeles pidada, et kinkekaart ei ole raha tagastamine. Kaupleja võib kinkekaarti tarbijale pakkuda, aga tarbijal ei ole mingit kohustust sellega nõustuda.

6. Mida teha kui klient ei nõustu ekspertiisiga, mis kaupmees läbi viis?

Sellisel juhul on tarbijal võimalus omalt poolt ümber lükata kaupleja väited ning tõendada oma seisukohti. Selleks võib teatud juhtudel olla vajalik tellida omalt poolt spetsialisti põhjendatud arvamus.

7. Kas tavapoest ostetud kaupa on õigus tagastada 14 päeva jooksul (kui hinnasildid on küljes ja ese on kasutamata)?

Tavapoest ostes ei ole seadusest tulenevat uutele kvaliteetsetele (kui tootele ei ole pretensiooni) toodetele 14-päevast taganemisõigust Eestis alates aastast 2004. Paraku see teadmine on küllaltki hästi kinnistunud tarbijate peas, mistõttu praeguseks ajaks on sellest saanud müüt, mis ei vasta tõele. 14-päevane taganemisõigus kehtib vaid sellistele toodetele, mis on ostetud e-poest, tellitud kataloogist või ostetud müügiesitluse käigus.

Kui kellelgi on veel küsimusi, siis kasutage tarbija abimeest, mille kaudu saab peamistele küsimustele vastuseid: https://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tarbijale/tarbija-abimees. Tarbijakaitseametil töötab ka infotelefon 620 1707 tööpäeviti kella 10-15, kuhu helistades saab küsida esmast nõu, kui kodulehelt tarbijakaitseamet.ee või ostatargalt.ee ei ole leidnud vastust oma küsimusele.