Palgad kasvavad taas hindadest kiiremini
Palgakasv on keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline. Keskmine töötasu tõusis aastaga 12 protsendi võrra.
Avalikus sektoris tõusid palgad rohkem kui erasektoris
Keskmine töötasu suurenes avalikus sektoris 16 protsenti ja erasektoris 11 protsenti. Nii hariduses kui ka tervishoius kerkisid palgad keskmisest rohkem. Keskmine palk ei tõusnud paberitööstuses ja kasvas tagasihoidlikult ehitusmaterjalide, jookide ja mööbli tootmises.
Palgataset kergitas muuhulgas alampalga märgatav tõus. Miinimumpalk mõjutab otseselt väikest hulka töötajaid, aga survestab palku tõstma ka alampalgast kõrgema töötasuga inimestel. Miinimumpalga saajate osakaal on kõige suurem majutuse ja toitlustuse tegevusalal.
Ettevõtete käive vähenes teises kvartalis aastatagusega võrreldes. Käibe alanemise taga on nii madal nõudlus kui hindade langus. Kuna palgad jätkasid hoogsat kasvu ja hõive püsis kõrge, tööjõukulude osakaal käibes suurenes.
Töötajate ostujõud on hakanud paranema
Teises kvartalis kerkisid palgad hindadest veidi rohkem. Hinnaralli-eelse ostujõu tasemeni jõuame Swedbanki prognoosi järgi aga alles 2025. aasta algul, kui keskmine netopalk tõuseb märgatavalt tulumaksuvaba palgaosa kasvu tõttu.
Sellel aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki prognoosi järgi 11 protsendi võrra. Järgmisel aastal aeglustub keskmise brutopalga kasv 8 protsendini. Palgakasv aeglustub, kuna ettevõtete käibed ja kasumid ei kasva enam nii kiiresti ja nõudlus tööjõu järele alaneb. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi vajavad vähem töötajaid nii tööstus-, ehitus- kui kaubandusettevõtted.
