Uuring: Balti riikide elanikest soovivad enim säästa Eesti elanikud

Valmisolek säästa on kasvanud kõigis Balti riikides, kuid Eesti elanikel on kasvanud säästmise soov kõige enam, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust. Kõige enam säästetakse ootamatuteks kulutusteks ja suuremateks eesmärkideks, kuid oluliseks peetakse ka säästmist pensioniks ja laste rahaliseks toetamiseks.

Eestlaste säästmisharjumused

Eestis peab raha säästmist oluliseks 66% uuringus osalenutest. See trend on aastate jooksul tõusnud, näiteks 2016. aastal pidas raha kogumist oluliseks 49% küsitletutest. Võrreldes Lätiga, on eestlaste jaoks raha  säästmise olulisus veidi väiksem. Kõige olulisemaks peavad raha säästmist 18–25aastased, kellest ligi pooled koguvad raha kodu ostmiseks.

Regulaarselt säästab peaaegu iga teine inimene. Üldiselt näitavad uuringu tulemused, et mida suurem on sissetulek pereliikme kohta, seda suurem osa sissetulekust säästetakse. Vanusegruppide võrdluses säästavad regulaarselt kõige rohkem 18-25-aastased ja 56-aastased ning vanemad elanikud. Samuti kõrgharitud elanikud ja need kellel on ühe leibkonnaliikme kohta sissetulek kuni 300 eurot.

Regulaarne säästmine on aastate jooksul kasvanud ja vähenenud on kuu lõpus üle jääva raha säästmine.

Naised (47%) säästavad rohkem regulaarselt kui mehed (40%) ja mehed (42%) säästavad rohkem kuu lõpus kui naised (36%).

Muret tekitav on see, et 18%-l vastanutest säästud üldse puuduvad. Kõige vähem on sääste 18–25aastastel, keskhariduseta inimestel ning keskmisest madalama palgaga inimestel, kelle netosissetulek on kuni 300 eurot leibkonna liikme kohta kuus. Säästude vähesus või puudumine võib muuta inimese majanduslikult haavatavaks.

Säästupuhvri olulisus

Kõikides Balti riikides on olulisuselt esimesel kohal säästupuhvri kogumine „mustadeks päevadeks“ ehk ootamatuteks kulutusteks.

Eestis säästavad vanusegruppide võrdluses ootamatute kulutuste jaoks kõige rohkem 36-45-aastased (84,7%). Kinnisvara ostmiseks koguvad säästupuhvrit kõige rohkem 18-25-aastased (46,9%) ja 26-35-aastased (42,4%). Haridustasemete võrdluses on pensioniks oluline säästupuhvrit koguda kõige rohkem kõrgharitud inimeste arvates (48,3%).

Kuhu kogutakse säästupuhvrit?

Eesti elanikud hoiavad sääste kõige enam panga arvelduskontol (66%) ja sularahana kodus (24%). Kodus sularaha hoidmine on võrreldes 2016. aastaga populaarsemaks muutunud, kasvades 13% vastanult 24%-ni ning kodus hoitavad summad on suurenenud. Tõusnud on ka säästude kogumine III sambasse.

Miks ei säästeta?

Need, kes ei säästa, toovad peamise põhjusena välja, et nad ei saa säästmist endale lubada. Leibkonnaliikme kohta üle 700 euro teenivad vastajad tõid välja ka selle, et pikaajalisi rahalisi plaane on endale keeruline luua. Siiski sooviks pea 87% neist, kellel sääste pole, säästma hakata.

Kõigis kolmes Balti riigis kahetseb enamus säästma hakkamise hilist algust. Ligi kolmandik Eesti ja Läti elanikest kahetsevad, et ei ole suutnud säästa rohkem ega alustanud kogumisega varem.

89% Eesti elanikest ütlevad, et nad tahaksid rohkem säästa või säästmisega alustada. Peaaegu pooled ütlesid, et saavad endale lubada kokkuhoidlikumat elu.

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel Balti riikides läbi ettevõte Spinter Research käesoleva aasta juunis. Eestist osales uuringus 1009 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.