Uuring: jõulukinke tehakse 3-4 inimesele, eelarve ulatub enamasti kuni 100 euroni

Palgatõus pole jõudnud kõigi inimesteni

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse värske uuringu järgi hindab aasta lõpus Eesti elanikkonnast 21% oma majanduslikku olukorda mullusega võrreldes paremaks ja 58% samaks. 19% elanikest ütleb aga, et nende rahaline seis on aastaga halvenenud ja seda on enam kui mullu. See muutus näitab, et üldine palgatõus ei ole kahjuks toimunud kõigis sissetulekurühmades. Kui üle 1100-eurose netopalgaga inimesed märgivad keskmisest sagedamini olukorra paranemist, siis mullusest kehvemaks hindavad oma majanduslikku seisu kuni 400-eurose sissetulekuga inimesed (31%) ja venekeelne elanikkond (26%).

Kinkidele kuni 100 eurot

Leibkondade majanduslik toimetulek mõjutab ka jõulutarbimist. Kolmandik vastajatest leiab, et jõuluaeg on nende pere-eelarvele koormav ning nad peavad nuputama, kuidas detsembris ots-otsaga kokku tulla. Rohkem peavad kingituste mahutamisega eelarvesse vaeva nägema madalama sissetulekuga pered. 18% elanikkonnast ütleb, et planeeritav kingituste eelarve ulatub 50 euroni. 51-100 eurot kulutab kinkidele 27%, 101-200 eurot 20% ja 201-300 eurot on kingitustele plaaninud 11% vastajatest. Mida suurem on pere eelarve, seda enam ka kingitustele raha planeeritakse.

Kingitusteks laenu ei võeta

Üldjuhul Eesti inimesed pühadekulutusi laenurahaga ei kata. Krediitkaarti, tarbimis- või väikelaenu plaanib kinkide ostmiseks kasutada 2% ning 1% elanikest kavatseb jõulukulutustega toimetulekuks laenu võtta lähedastelt. Enam kui pooled elanikest katavad kingituste ja muud pühadega seotud kulutused jooksvalt pere-eelarvest, teine levinum viis on kulusid hajutada – kingid ostetakse varem valmis ja paljud on aastalõpu väljaminekute tarvis ka säästnud. Rahalisele survele vaatamata on jõulude tähistamine Eesti elanike jaoks oluline ja 62% eestlastest arvab, et kingituste tegemine peaks käima selle juurde.

Kingieelarve suurem, kingisaajaid vähem

Võrreldes mullusega on kingisaajate ring muutunud väiksemaks. Kõige sagedamini tehakse kinke 3-4 inimesele (28%), 1-2 kinki plaanib teha 18% vastajatest. Võrreldes tulemusi mulluse küsitlusega, võib öelda, et jõulukinkidele kulutatavad summad on aastaga veidi suurenenud, kuid kingisaajate arv vähenenud. See näitab inimeste tarbimiskäitumise muutust. Kingituste tegemisel mõeldakse varasemast rohkem, et saajal sellest ka tegelikult rõõmu oleks. Lisaks aitab planeerimine vältida viimase hetke ebamõistlikke oste. Tänavu tunnistas 18%, et on jätnud kingituste ostmise viimasele hetkele ja teinud seetõttu ebamõistlikke kulutusi. Teistest rohkem kipuvad viimase hetke kingitusi ostma kõige kõrgema, enam kui 1100-eurose kuusissetulekuga inimesed ja 16-29-aastased noored. Aasta lõpus mõtlevad eestimaalased tavapärasest enam ka heategevusele. Tänavu plaanib jõulude ajal annetada 30% Eesti elanikest.

Uuringu viis 2016. aasta novembris läbi Turu-uuringute AS. Küsitluses osales 815 Eesti elanikku vanuses 16+.

Kuula ülevaadet uuringust Kuku raadio majandussaatest Buum: http://podcast.kuku.postimees.ee/2016/12/21/buum-2016-12-21/