ÄIO muudab uudseid õlisid tootes maailma

Maailma muutmine võib kõlada pelga sõnakõlksuna, kuid tehes õigeid asju ka „mikroskoopilisel tasandil“, on see tõesti võimalik. Ning kliimamuutuse mõjusid järjest selgemalt oma silmaga nähes lausa hädavajalik.

Biotehnoloogia ja sünteetiline bioloogia – kui kunagi võisid need alad tunduda kuivad, igavad ja eluvõõrad, siis viimasel ajal oodatakse just siit uut revolutsiooni. Maailma rahvastik kasvab, pindala aga mitte. Kuidagi tuleb kõigile tagada toit ja energia, aga loodusele peab jääma ka taastumisvõime, enamgi veel, peame leidma võimalusi juba tekitatud saastet vähendada. Kuidas selle kõigega toime tulla?

Neile ja paljudele teistele küsimustele otsitakse vastuseid ka biotehnoloogias, mis muutub järjest põnevamaks valdkonnaks Eestiski. Vaatame nüüd lähemalt, millega üks tõusev Eesti biotehnoloogiaettevõte tegeleb.

ÄIO tuli, nägi ja võitis

Kümmekond aastat tagasi läks Petri-Jaan Lahtvee pärast Tallinna Tehnikaülikoolis biotehnoloogia valdkonnas doktorikraadi omandamist Rootsi järeldoktorantuuri, et leida huvitavamaid väljakutseid bioinformaatika vallas, mis oli tollal siin alles lapsekingades. 2016. aastal aga tuli talle Tartu Ülikoolist ahvatlev pakkumine: naasta kodusesse Eestisse, et ehitada üles sünteetilise bioloogia labor ja panna kokku uurimisgrupp.

Eelmise aasta algul asutas ta koos Nemailla Bonturiga Brasiiliast ettevõtte äio tech OÜ. „Hakkasime koos teadust tegema ja töötama protsessidega, mida saaksime Eestis rakendada,“ räägib Petri. Praegu on TalTechi laboris toimetavas meeskonnas kuus inimest ja peatselt saab tiim veel täiendust.

„Meid ühendab maailmavaade – tahame katsetada, kas on võimalik siit väikesest Eestist muuta kogu maailma paremaks. Ning meile kõigile meeldib süüa head ja tervislikku toitu,“ kirjeldab ta. Lisaks on tiimil hea tava tähistada iga töövõitu, ka väikest, sest see aitab motivatsiooni üleval hoida.

Millega täpsemalt ÄIO tegeleb? Nimelt leidis ja disainis meeskond pärmseened, millega on võimalik anda uus elu toidutootmis-, põllumajandus- ja metsandussektori jääkidele, tootes neist rasvu ja õlisid, mida kasutada toidu- ja kosmeetikatööstuses suure ökoloogilise jalajäljega palmi- ja kookosõli asemel. „Eesmärk on toota toiduaineid jätkusuutlikumalt ja vähendada ressursside raiskamist, muutes tööstuslikud kõrvalsaadused toiduks,“ selgitab Petri. Ta lisab, et ÄIO rasvade keskkonnajalajälg on kümneid kordi väiksem kui loomsetel rasvadel, samuti on need alternatiividest maitsvamad ja tervislikumad.

ÄIO juures hakkab kohe silma ettevõtte nimi. „Kuna Nemailla huvitub folkloorist, siis hakkasime uurima Eesti müütiliste olendite kohta ning leidsime sellise põneva tegelase nagu Äio, kes on vanade eestlaste une- ja unistuste jumal. Ja nii see nimena käiku läkski,“ räägib Petri ettevõtte nime sünniloost.

Arvuti tagant terastsisternide otsa

Kui varem oli Petri harjunud istuma päevad läbi arvutis või toimetama laboris, siis oma ettevõttes tuli sõna otseses mõttes kõigele ise käed külge panna. „Sai tavapärasest akadeemilisest elust välja ja teha täiesti uusi asju, näiteks panna kiiver pähe, ohutusvest selga ja turnida toote testimiseks mitme meetri kõrguste tsisternide otsas,“ räägib ta.

ÄIO rasvu ja õlisid toodetaksegi suurtes roostevabades tsisternides nagu õlut. Neisse pannakse saepurust või ka põhust või mõnest toidutööstuse jäägist eraldatud suhkru segu, mille vastavad mikroobid muudavad rasvadeks. Samamoodi nagu metsaseened toituvad puust, millel nad kasvavad. ÄIO kasutab lihtsalt pisut teistsuguseid pärmseeni.

Praegu neid rasvu toidupoodide lettidel pakutavatest toodetest veel ei leia, sest Euroopa Liidu uuendtoidu luba alles taotletakse, küll aga katsetab neid hulk toidutootjaid. „Esimesed katsetused on olnud edukad. Paranenud on näiteks veganiburgerite maitseomadused ja lisaks on need tervislikumad,“ sõnab Petri.

Katsete tegemise ja lubade taotlemise kõrval otsib ÄIO rahastajaid, et liikuda edasi tööstusliku tootmise valda. Siht on saada ametkondadelt roheline tuli ja olla Eestis tootmiseks valmis 2026. aastal. Et tooret ja toodetud rasvu mitte asjatult edasi-tagasi transportida, keskendub ÄIO tehnoloogiale. „Oleme eelkõige tehnoloogiaettevõte ehk meie ärimudel on selline, et meilt tellitakse just oma maale vajalik ehk kohaliku jäägi eripärast lähtuv väärindamise protsess,“ avab Petri ettevõtte ootusi.

Mullu ehk ÄIO esimesel tegevusaastal jäi ettevõte silma Baltimaade suurimal idufirmade festivalil sTARTUp Day, selle aasta alguses aga kaasas riskiinvestoritelt juba miljon eurot.

Ülikoolist ettevõtjaks tulevikku rajavas valdkonnas

Kel samuti soov eduka ettevõtjana lendu tõusta, võiks Petri hinnangul asja lihtsalt käsile võtta. „Kui on motivatsiooni ja tahtmist, tuleb asi ära teha!“ ütleb ta. „Natuke on õnne ka vaja. Ma ei saa päris öelda, et mul oli kinnisidee alustada süvatehnoloogia ettevõttega, aga selleni viisid mu õpingud ja uurimistöö. ÄIO loomine on selle teekonna loogiline tulemus.“ Bioloogia ja biotehnoloogia valdkonda õppima minemiseks on tema sõnul tarvis loogilist mõtlemist ning huvi ja tahtmist maailma paremaks muuta – fraas, mis mõjub juba mantrana!

Kuigi Eestis on see valdkond veel üsna teooria tasandil, näeb Petri selles potentsiaali. „Eestis on väiksemad uurimisgrupid, kes tegelevad teatud teemadega, aga ei teki suuremat haaret selle ümber. Samas on Eesti oma väiksuses hästi kokkuhoidev ühiskond ning kui midagi otsustatakse ära teha, tulevad kõik kokku ja motivatsioon eesmärgi saavutamiseks on erakordselt suur,“ sõnab ta.

Kui soovid selle valdkonna kohta rohkem teada saada, siis vaata ÄIO kodulehte. Sünteetilise bioloogia kohta leiad lisa siin ja insenergeneetika kohta siin.