Avalehele
Eesti majandus 2017 – väljakutsed ettevõtjaile

Eesti majandus 2017 – väljakutsed ettevõtjaile

Paljud ettevõtted on äsja teinud või kaalumas mitmesuguseid investeerimisotsuseid. Seda näitavad nii meie panga kui konkurentide märkimisväärselt kasvanud ettevõtete laenuportfellid. Tundub, et Eesti majanduses puhuvad soodsad tuuled ja ettevõtjate tahtmine oma tegevust arendada ja laiendada on kasvamas.

Paljud meie majandusnäitajad on Eesti ajaloo parimad. Kasvanud on enamuse sektorite kindlustunne. Ettevõtete ja eraisikute bilansid on ühed turvalisemad – võimendus on madal ja omakapitali osakaal kõrge. 2016. aasta oktoobris saavutas Eesti tööstustoodang kõigi aegade kõrgeima taseme ning III kvartali jooksevkonto ülejääk oli samuti ajaloo kõrgeim (€289m, 5,5% SKTst). On oodata, et 2016. aastal kokku tuleb jooksevkonto ülejääk ca 2% SKTst. Ekspordi elavnemisele aasta lõpus on loomulikult kaasa aidanud ka ekspordihindade tõus 2016. aasta teisel poolel, mille taga on omakorda kasvanud välisnõudlus.

Töövõtjate taevas on pilvitu

Kui Eesti majanduslangus jäi 2009. aastal rippuma töötleva tööstuse nagi otsa, siis ka täna toob töötlev tööstus Eestisse suurema osa rahast. Tööjõu nappus ning avatud tööjõuturg on aastatel 2012-2016 kaasa toonud pretsedenditu palgaralli suurusjärgus 5–8% aastas. Viimase viie aastaga on töövõtjate hüvitised tõusnud €7,5 miljardilt €10,3 miljardile, moodustades juba peaaegu 50% SKTst. See on Soome tase! Ettevõtjad on aga selle arve üles korjanud ning alates 2014. aastast on ettevõtete kasumid vähenenud. See ei ole aga jätkusuutlik.

Seoses paljude toorainete hinnatõusuga on analüütikud ennustanud, et 2017. aastal näeme üle kolme aasta taas tarbijahindade tõusu ehk inflatsiooni. Ennustatud on ca 3% hinnatõusu, kuid number ei ole niivõrd oluline. Oluline on, et peale mitmeaastast hinnalangust näevad ja tunnetavad meie tarbijad kaupade kallinemist. Seega võib prognoosida, et palgasurve 2017. aastal ainult süveneb, sest netopalga ostujõu kasv langeb.

2017. aasta saab olema väljakutsete-rikas

Inflatsioon kombineerituna maksumuudatustest tekkinud segadusega paneb ettevõtjad proovile. On väga loogiline, et selles kontekstis jätkub alates 2014. aastast alanud ja 2016. aastal kiirenenud uute investeeringute trend. Selleks on kokkuvõtvalt neli põhjust:

  • seoses tarbijahindade tõusuga suureneb palgasurve;
  • segadused maksudega kiirendavad efektiivsuse otsinguid;
  • välisnõudluse kasvu korral suurenevad tootmismahud;
  • käimas on pikaajaline uute tehnoloogiate kasutuselevõtt koos automatiseerimisega.

Vajatakse igaüht

Eesti üheks pikaajalisemaks ja raskemaks probleemiks on meie kahepalgeline tööturg. Meil on samaaegselt spetsialistide puudus ning lihttööliste üleküllus. Samal ajal kahaneb töökäte arv järgmise 10 aastaga umbes 50 tuhande inimese võrra ehk 7%.

Sellises olukorras ongi meil ainult üks valik. Investeerida iseendasse ja oma ettevõttesse; võtta kasutusele uusi tehnoloogiad ning liikuda kühmlikul majandusarenguteel ainult edasi.

Eesti ühiskonnal tervikuna on enam võita vaesuse vähendamisest kui rikkuse kasvatamisest. Meil on võita sellest, kui suudame kasvatada sidusust ja vähendada väljarännet. Peame suutma pakkuda tööd ja mõistlikku elukvaliteeti kõigile Eesti inimestele. Nagu ei suuda töötada haigla, kus on hordidena kirurge, ent mitte ühtegi hooldusõde, ei funktsioneeri ka ühiskond, kus elavad vaid kõrgepalgalised, keerukat tööd tegevad inimesed. Et Eesti keel ja kultuur jääks kestma, vajame me igaüht. Ja teie kätes, head ettevõtjad, on pakkuda tööd ja tahtmist Eestis elada paljudele inimestele.

Samal teemal