Eesti tööstus liigub edasi

Eesti tööstuse käsi käib hästi. 2016. aastal on tööstus-toodangu mahud püsinud eelmise aastaga võrreldes samal tasemel: seitsme kuu kokkuvõttes -0,2% koos energia- ja mäetööstusega. Eesti tööstuse peamiseks eeliseks on see, et meil puudub üks konkreetne eelisvaldkond. Nii ei sõltu me ühest-kahest tööstusharust, vaid toimetame edukalt paljudes sektorites ja erinevatel spetsialiseerumise tasemetel. Probleemid ühes harus ei tähenda kogupauku tervele majandusele.

Nutikas spetsialiseerumine

Meie töösturite tugevuseks on toota kiiresti ja paindlikult väikseid partiisid. Riigi väiksusest tulenevalt pole meil mõistlik konkureerida suurriikide automatiseeritud tehastega suurepartiiliste toodete pärast. Nutikas on leida seda tüüpi toodang, mida soovitakse hankida väiksemates partiides ja millest mahu väiksuse tõttu suurtootjad huvitatud pole, sest tootmise ümberseadistamine teeks toote hinna liiga kalliks. Ehk piltlikult öeldes – pigem toota summutit teerullile kui sõiduautole, sest selle eest saab küsida ka kõrgemat hinda.

Kõige suurem eelis ressursi kättesaadavuse poolest on Eestis puidu ja toiduainetööstusel. Ajalooliselt tugevad oskused on välja kujunenud ka ehitusmaterjalide ja mööbli valdkonnas.

Aeg järgmisteks investeeringuteks

Lihtsad võidud tööstuses on meie ettevõtetel juba saavutatud. Edasine areng eeldab investeeringuid tootmisprotsessi või efektiivsusesse. Alternatiiviks on ka välisettevõtete või kaubamärkide ost, mida järjest enam näha (näiteks Maagi ja TMB poolt teostatud ettevõtete ostud Soomes).

Palgasurve ja inimeste nappus on ettevõtja laual igapäevasteks teemadeks. Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta teise kvartali keskmine kuine brutopalk 1163 eurot, mis aastases võrdluses on kasvanud +7,6%.

Kasvavate tööjõukulude leevendamiseks saab lihtsamad töörollid asendada masinatega ja Lääne Euroopas Industry 4.0 nime kandev tööstuse arenguhüpe jõuab ka Eesti ettevõtetesse. On näha, kuidas üha enam automatiseeritakse ja rakendatakse tööstuses roboteid (näiteks metallitööstusettevõte Favor). Sel kevadel läbiviidud Swedbanki tööstusuuringu kohaselt on Eestis pooled tööstusettevõtted oma tootmisprotsessi juba automatiseerinud või planeerivad seda teha. Nii on ka keskmise suurusega ettevõtted suutelised efektiivsust oluliselt tõstma. Sealjuures teevad töösturid aina tihedamat koostööd ülikoolide ja teadusasutustega – sellega tegeleb kolmandik tööstusettevõtetest.

Eesti tööstuse tulevikku prognoosides olen kindel, et Eesti tootjad jätkavad turuosa võitmist. Seda eeldusel, et regulaator ei kehtesta ootamatuid lisakoormaid võrreldes konkurentidega ning müügivõimalusi välisturgudel ei hakka takistama uued administratiivsed piirangud. Stabiilsed mängureeglid annavad kindlust investeeringute elluviimiseks. Ja investeeringuteks on täna väga hea aeg – seda soosivad nii soodne intressikeskkond kui madalad toorme hinnad.