Kas ettevõtted teenivad tõesti erakorraliselt suuri kasumeid?

Ettevõtetele on ette heidetud erakordselt suuri kasumeid ja on ka arvatud, et seda raha tuleks ühiskonnaga rohkem jagada. Kui vaadata mittefinantsettevõtete sektorit põhjalikumalt, on pilt tegevusalade järgi aga väga erinev ja samuti on muutunud kasumi teenimise väljavaade.

Kasumite suurenemisele aitas kaasa käibe kiirem kasv

Koos inflatsiooni kiirenemisega sai hoogu ka ettevõtete käibe ja kasumi suurenemine. Ettevõtted suunasid tugevama nõudluse juures eelmisel kahel aastal oma kõrgemad tootmissisendite kulud teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele. Müügihindu tõsteti kiiresti, kuna ootused tootmissisendite kallinemiseks tõusid ja ebakindlus tootmissisendite kättesaadavuse halvenemiseks oli suur.

Kuigi palgakasv oli väga kiire, jäi see alla ettevõtete käibe kasvule, mis omakorda aitas kaasa kasumite suurenemisele. Kui ettevõtted oleksid palku veelgi jõulisemalt tõstnud, oleks hinnakasv olnud eelmisel aastal suurema nõudluse tõttu veelgi kiirem. Samuti oleks praegune hinnakasvu aeglustumine hoopis vaevalisem. Ettevõtete kasumlikkus (kasumite osakaal käibest) viimasel kahel aastal küll suurenes, kuid see jäi siiski allapoole enne 2018. aastat olnud kasumlikkust.

Kasumite teenimise väljavaade on oluliselt halvenenud

Ettevõtteid mõjutavate hindade kasv on kiiresti aeglustunud ning töötleva tööstuse tootjahinnad on juba isegi languses. Lisaks on nõudlus jätkuvalt nõrk ja lähiajal selle kiiret taastumist näha ei ole, eriti välisnõudluses. Intressimäärade tõus alles hakkab majandustele suuremat mõju avaldama.

Ettevõtete käibekasv hakkas aeglustuma juba eelmise aasta teisel poolel. Praeguseks avaldatud töötleva tööstuse ja jaekaubanduse käibed on alates selle aasta kevadest juba languses. Ettevõtete sektori käibe muutus mõjutab aga tugevasti kasumeid – käibe kiire tõus toob kaasa võimaluse kasumeid suurendada ja vastupidi, käibekasvu kiire aeglustumine või selle langusesse minek annab kasumitele löögi.

Tööjõukulud ületavad käibekasvu ja kasumlikkus väheneb

Lisaks hinnakasvu aeglustumisele ja nõrgale nõudlusele, hakkavad ettevõtteid üha rohkem koormama kõrgemad tööjõukulud, mis on olnud keskmiselt 13–15% ettevõtete käibest. Juba alates eelmise aasta viimasest kvartalist ületas tööjõukulude tõus käibekasvu ning see trend vähemalt lähiajal jätkub. See omakorda viib tõenäoliselt allapoole ettevõtete kasumlikkuse.

Kasumite muutus erineb tegevusalati

Ettevõtete kasumite käitumine on tegevusalade järgi väga erinev. Kui võrrelda selle aasta esimese kvartali kasumeid pandeemiaeelse viie aasta (2015–2019) esimeste kvartalite keskmise kasumiga, siis on kõige suurema mõjuga ettevõtete sektori kasumitele olnud energiatootmise ja hulgikaubanduse kasumite tõus. Jaekaubanduse kasumid on aga vähenenud. Energiatootmise ja hulgikaubanduse kasumite kasv on suurim ka eelmise aasta algusega võrreldes. Samas on tegevusalasid, mille kasumid on nii eelmise aasta alguse kui ka pandeemiaeelse ajaga võrreldes hoopis vähenenud. Nende andmete juures tuleks kindlasti arvestada, et tegu on esialgsete numbritega, mida statistikaamet hiljem täpsustab ning mis siis ka tõenäoliselt muutuvad.

Töötleva tööstuse suur kasum on kiiresti taandunud

Meie suurima kaupu eksportiva tegevusala, töötleva tööstuse kasum on taandunud juba pandeemiaeelse viie aasta keskmisele tasemele ning see oli selle aasta esimesel kvartalil allpool aastatagust taset. Teises kvartalis läks töötleva tööstuse käive langusesse ning selle majandussektori väljavaade on jätkuvalt halb.

Töötlev tööstus on küll vaid ligi 15% Eesti majanduses loodud kogulisandväärtusest, kuid selle toodangusse kaasatud kodumaine väärtusahel ja seega mõju majandusele on oluliselt suurem. Kui rääkida nõrga välisnõudluse mõjust Eesti majandusele, siis on näiteks kaupu eksportivate ettevõtete osakaal kõikidest töötajatega ettevõtetest ligi 30%, kuid ekspordi väärtusahelas osaleb oluliselt suurem osakaal Eesti ettevõtteid.

Ettevõtted vajavad raha investeerimiseks ja konkurentsivõime parandamiseks

Kuigi tööstusettevõtete käibed on languses, kindlustunne halveneb jätkuvalt ja laenuintressid on tõusnud, plaanivad tööstusettevõtted Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi sel aastal investeeringuid suurendada, et hoida või taastada kasumlikkust. Ettevõtted peavad investeerima rohkem efektiivsuse tõstmisse, et püsida konkurentsis või parandada oma konkurentsivõimet, kui nõudlus paranema hakkab. Sama põhimõte kehtib ka paljude teiste tegevusalade kohta.