Liis Himma: Tuulik ja päiksepark on ainult väike killuke rohepöördest

Swedbanki juhatuse liige ja ettevõtete panganduse juht Liisi Himma (37) on pangas töötanud enam kui viisteist aastat ning on oma töö suur fänn. Intervjuu käigus selgub, mis ta töö põnevaks teeb ja mis Eesti majanduse käekäigus teda üllatab.

Need, kes sinuga kokku on puutunud, teavad, et räägid Swedbanki ettevõtete pangandusest põlevate silmadega. Miks see nii on?

Seepärast, et mul on panga absoluutselt kõige huvitavam töökoht. Ma loodan, et Olavi (Lepp – panga juhatuse esimees) ei pahanda (naerab).

Ettevõtete pangandus on valdkond, kuhu rohkem kui 15 aastat tagasi tööle tulin. Minu esimene töökoht oligi ettevõtete panganduses, olin analüütik. Ettevõtete panganduse juhi koht on olnud kui vanade tuttavate juurde tagasi pöördumine sest üsna mitmed inimesed, kellega täna koos töötan, olid siin juba siis, kui analüütikuna töötasin.

Ettevõtete pangandus on kõige huvitavam ja ägedam, sest me mängime väga suurt rolli Eesti majanduses. Meie portfell on üle nelja miljardi euro, turuosa ligi 40%, aktiivseid kliente on ligi 69 000. Sisuliselt on meil täielik läbilõige Eesti majandusest. Julgen arvata, et meile jookseb kokku selline info, mida ei ole kellelgi Eestis, ei riigiasutuses ega mõnel teisel pangal. Selle baasil näeme asju palju varem kui keegi teine. Loomulikult kaasneb sellega suur vastutus. Näiteks kui näeme kusagil riske kuhjumas, siis on see meie vastutus ühiskonnas sellele tähelepanu juhtida ja midagi ette võtta, mitte oodata asjade hulluks minemist.

Kõige ägedamaks teeb selle töökoha ka teemade variatsioon. Näiteks saab ettevõtete pangandusse tööle tulles teada, mis on Eesti keskmise lehma piimasaak aastas. Või kuidas Lääne-Euroopa kooreüraskite levik mõjutab meie metsades kasvava puidu hinda. Samuti saab teada, mis on Panama paberid või kahese kasutusega kaubad. See annab ülimalt laia silmaringi.

Ütlesid, et teil on võime näha asju, mida ühiskond veel ei taju või ei näe. Meil on hetkel tõsine tervishoiukriis, kas me juba näeme midagi majanduses?

Tunnistan, et oleme jätkuvalt positiivselt üllatunud, kui hästi meie majandusel läheb. Meie majanduskasvu kukkumine on olnud üks väiksemaid terves Euroopas. Eelmisel aastal maksepuhkuseid andes kartsime, et kui need läbi saavad, hakkavad ettevõtted massiliselt võlgu jääma. Igal kolmapäeval Eesti kõrgeimas krediidikomitees vaatame neid võlgnevuste nimekirju ja mõtleme, kus siin viga sees on. Nimekirjad on endiselt lühikesed.

Loomulikult, mingites sektorites on ikka raske – toitlustuses ja hotellidel. Eriti raske ja keeruline on konverentsi- ja ärituristile suunatud majutusasutustes. Praegu pole ka näha, et see olukord kiirelt laabuks. Tallinnasse konverentsiturism kiirelt tagasi ei tule, see oli aastatepikkuse töö tulemus, et selliseid üritusi siin toimuks. Selle kultuuri tagasiehitamine on keeruline, sest kõik riigid hakkavad uuesti konkureerima.

Muretsen ka selle pärast, et spetsiifiliste oskuste, teadmiste ja kompetentsidega inimesed laiali ei jookseks. Näiteks meie restoranikultuur on päris kõrgetasemeline. Oleks väga kahju, kui see seltskond nüüd laiali jookseks.

Kas see on üleskutse, et tellige meie restoranidest süüa?

Loomulikult. Väga paljudele toitlustusasutustele on see praegusel hetkel elu ja surma küsimus. Kui inimesel on rahaliselt võimalik, siis miks mitte seda nimme kasutada. Sisetarbimine on osapooltele praegusel hetkel oluline. Peaks tegema jõupingutusi, et see raske aeg üheskoos üle elada. Ma arvan, et me kõik võidame sellest.

Kui keegi ütleb sõna „pank“, mõeldakse ikka midagi väga konservatiivset ja igavat, suurt ja aeglast. Kas sa kinnitad seda või lükkad ümber?

See on stereotüüp. Kohati teeb meid aeglaseks Euroopast tulev ülereguleeritus. Samas, mingites valdkondades suudame olla väga paindlikud ja kiired. Kui vastandada pankasid ja finteche, siis siin julgen küll öelda, et oleme fintechid. Eriti kui vaadata meie välja arendatud süsteeme ja IT-lahendusi. Uued fintechid püüavad haakida end meie süsteemide ja infrastruktuuri külge, mis demonstreerib just seda, et meie ülesehitatu on eesrindlik.

Eelpool tõid välja fintechid, kuid kuidas end start-up’idega võrdleme? Kas siis start-up’id vs pangad või start-up’id ja pangad või hoopis pank nagu start-up? Kuidas sa seda lahti seletaksid?

Meile kui Eesti suurimale pangale on start-up’id äärmiselt olulised, kuna nad on meie majanduse innovatsiooni allikas. Meie jaoks on väga oluline toetada üldist ettevõtlusaktiivsust ja aidata omalt poolt kaasa start-up’idel finantseerimise leidmisele. Näiteks anname läbi Prototroni edukamatele start-up’idele toetust oma prototüübi välja ehitamiseks.

Me ei pea pangana start-up’e kohe meile klientideks võtma või hakkama neile laenu andma. Võib-olla laen polegi õige instrument. Kuid tänu ettevõtlusaktiivsuse kasvule ja innovatsioonile tõstab see majanduse konkurentsivõimet tervikuna ning seeläbi oleme ka me tulevikus edukamad. Selles mõttes on see väga oluline nišš, millega oleme järjepidevalt püüdnud tegeleda ja teeme seda ka edaspidi. Prototron on tänaseks juba miljonifond, mis tähendab, et selle tegutsemise ajal on Swedbank koos partneritega jaganud ettevõtlustoetusteks ja prototüüpide loomiseks üle miljoni euro.

Kas need eelpooltoodud põhjused on Swedbanki teinud sTARTUp Day kaaskorraldajateks?

Loomulikult. See on üks ägedamaid ettevõtlusteemalisi üritusi, mis Eestis üldse toimub. Läbi aastate on see kasvanud professionaalseks ja suuremahuliseks. Mulle endale meeldib ka väga sTARTUp Dayl käia. Minu meelest on see juba maailmatasemel üritus.

Viimasel kahel aastal on kestlikkuse valdkonnas ülekantud tähenduses plahvatus toimunud. Kuidas sina seda teemat lahti defineerid? Kuidas ettevõtete panganduse vaade sinna läheb?

Vaatan jätkusuutlikkusele laiemas tähenduses. Roll, mida ettevõtete pangandusena Eestis kanname, panebki meile vastutuse. Suurima pangana püüame ühiskonnas olulisi teemasid tõstatada ja dialoogi algatada. Ühest küljest on minu jaoks jätkusuutlikkus see, et kui ettevõtteid finantseerime, siis aitame neil oma konkurentsivõimet tõsta, et nad oleksid pikaajaliselt edukad. Kestlikkus ongi see, kui me ei aja lühiajalist kasumit taga.
Teisest küljest, kui võtame rohepöörde, siis siin peaksime ka Eesti suurima pangana ette astuma. Peaksime nendest teemadest veel rohkem rääkima. Keskmine Eesti ettevõtja tegelikult väga palju kestlikkuse ja rohepöörde teemadest ei tea. Meie roll ühiskonnas on teadvustada, et pikas perspektiivis jätkusuutlik võrdub pikas perspektiivis kasumlik ja konkurentsivõimeline. See on sõnum, mida peame suutma ettevõtetele edasi anda. Kui hakatakse mõistma, et jätkusuutlik võrdub ka kasumlik, siis hakkavad ettevõtted oma suhtumist muutma. Siis see ei ole enam nice to have asi, vaid hoopis oluline tulevikus äri tegemisel ja oma konkurentidega konkureerimisel.

Aga Eesti ja rohepööre?

Kui võtame Eestit ja rohepööret, siis ei saa see olema midagi, mis juhtub üleöö. Meie roll on näiteks aidata kaasa mustemate tehnoloogiate puhtamaks muutmisele. Nii selle vajalikkust ettevõtjatele teadvustades kui ka sedalaadi investeeringuid finantseerides. Ilmselgelt nõuab see lisaraha.

Kindlasti on Eesti jaoks oluline teema energeetika. Paratamatult sõltume hetkel põlevkivist. Meie roll on aidata energeetika-alast transformatsiooni ellu viia. See peab toimuma järk-järgult, midagi ei juhtu üleöö.

Reaalne rohepööre pole see, kui me aitame ainult tuulegeneraatoreid soetada ja päikeseparke rajada. Pigem peame suutma saavutada kriitilise massi ettevõtetest, kes oma tehnoloogiate valikul pööravad puhtama tehnoloogia teele. Transformatsiooni finantseerimine tekitab kriitilise massi ja reaalse pöörde ühiskonnas.

Tuulegeneraatorite soetamine on pigem nišitegevus. Kõige olulisem on suuta finantseerida keskmist tootmisettevõtet, mis kasutab veel vanu ja saastavaid tehnoloogiaid, niimoodi, et nende tehnoloogia muutuks oluliselt efektiivsemaks ja puhtamaks. Seda oleme igati valmis tegema.

Kas Swedbank toetab ainult tõmbekeskuste ettevõtteid?

Kindlasti oleme Eestis number üks pank, kes mõtleb regionaalsetele teemadele. Elu ei ole ainult Tallinnas, Tartus ja Harjumaal. Meie südameasjaks on ikkagi ettevõtluse finantseerimine üle Eesti.

Sel aastal kavatseme seda veelgi rohkem fookusesse võtta. Eriti, mis puudutab Ida-Virumaad. Kuna riik on sinna suunanud arvestatava hulga toetusmeetmeid, siis on palju huvitatud osapooli uute tootmisüksuste rajamiseks. Kindlasti tahame sellele omalt poolt kaasa aidata, see aitab meil lahendada muuhulgas Ida-Virumaal järjest teravamalt tekkivat sotsiaalset probleemi.

Mis valdkonnad sulle veel südamelähedased on?

Jätkusuutlikkus on väga lai teema, kus majanduslikud ja sotsiaalsed teemad on läbi põimunud keskkonna teemaga. Näiteks on minu arvates väga oluline tõsta naiste aktiivsust ettevõtluses, sest sellest võidab terve ühiskond.

Kui praegu vaatame start-up maastikku, siis naisasutajad on suures vähemuses. Naised moodustavad umbes 15% kõigist asutajatest ja kogu kapitalist kaasavad nad omakorda üksnes 1,5%. Potentsiaali on palju rohkemaks sest põhimõtteliselt on see 10 korda vähem, kui nad võiksid. Ka sellistele teemadele ühiskondlikult tähelepanu juhtimine on äärmiselt oluline. Sellest võidaks terve ühiskond.

Märksõnad: