2024. aasta kodulaenude suur ülevaade

Eesti kinnisvaraturg on olnud 2024. aastal suhteliselt rahulik. Septembri seisuga on eluasemelaenude jäägi kasv aastaga olnud 7%. Eluasemelaenude uue müügi kasv on aasta esimese üheksa kuuga olnud aga 12%.

Kõikide laenuvõtjate näole tuleb põgus naeratus ja rahakotile kergendus, kui meenutada, et 2024. aastal hakkas euribor taas langema. Euribori langus mõjutab intressimäära rohkem kui marginaali langus ja see jõuab kõikide laenuvõtjate lepingutesse ilma, et peaks midagi tegema. Lootust on, et euribor langeb veelgi ning jõuab 2025. aasta lõpuks 2% lähedale.

Keskmine eluasemelaen

Keskmine eluasemelaenu summa kasvas Swedbanki andmete põhjal aastaga 6000 eurot ja jõudis 133 000 euroni. On igati mõistetav, et kui piirkonniti on kinnisvara hind erinev, siis on see korrelatsioonis ka laenusummadega. Kõige kallim on kinnisvara Tallinnas ja Harjumaal, kus laenusumma on keskmiselt 154 000 eurot, aastane kasv 5%. Järgneb Tartumaa keskmise laenusummaga 126 000 eurot, aastane kasv 3%. Kolmandal kohal on taas Pärnumaa, seekord on keskmine laenusumma 114 000 eurot ja aastane kasv 25%. Protsentuaalselt ongi kõige enam kasvanud Pärnumaa ja Järvamaa laenusummad, mõlemad 25%. Päris märgatava kasvu on laenusummades teinud ka Läänemaa (22%), Saaremaa (21%) ja Võrumaa (17%), keskmised laenusummad vastavalt 87 000 eurot, 104 000 eurot ja 78 000 eurot.

Üle-eestiliselt on kõikides maakondades keskmised laenusummad juba teist aastat üle 50 000 euro. Väikseim keskmine laenusumma on Ida-Virumaal, 51 000 eurot, eelmise aastaga võrreldes veidi langenud – 3%. Kõige enam on langenud keskmine laenusumma Hiiumaal – 27%, jõudes 64 000 euroni. Eelmise aastaga võrreldes on langus toimunud neljas maakonnas, lisaks eelnevalt mainitud Ida-Virumaale ja Hiiumaale Põlvamaal (3%) ning Viljandimaal (5%), kus keskmised laenusummad on vastavalt 64 000 eurot ja 75 000 eurot.

Regioonide võrdluses on suurima ehk Tallinna ja Harjumaa ning väikseima ehk Ida-Virumaa keskmise laenusumma vahe 103 000 eurot.

2024. aastal jätkunud ja aasta lõpuni kestva Swedbanki eripakkumisega A-energiaklassi varadele kehtiva kampaania puhul on huvitav teha sissevaade ka A-energiaklassiga varadele. Piirkonda arvestamata on A-klassi varade soetamiseks võetav laen keskmiselt korteri puhul 177 000 eurot (kasv 9000 eurot) ja maja puhul 223 000 eurot (kasv 10 000 eurot). Kõikidest uutest laenudest moodustavad energiatõhusaimad varad 30%.

Keskmiselt võetakse laen uus laen 25,1 aastaks ning see ei ole eelmise aastaga võrreldes muutunud. Samas on vähenenud nende laenude osakaal, mis võeti kuni 5 aastaks ja üle 25 aasta. Suurenenud on nende laenude osakaal, mis võeti 6–20 aastaks. Keskmine laenusumma on kasvanud, kuid laenuvõtjad on hinnanud oma maksevõimet piisavalt tugevaks, et keskmine laenuperiood on jäänud samaks.

Keskmine laenuvõtja

Keskmine kodulaenu võtja on aktiivses tööeas inimene. Üldistades saab öelda, et kuni 40-aastased laenuvõtjad moodustavad 68% kõikidest laenuvõtjatest, nende osakaal on seejuures vähenenud 4 protsendipunkti, olles varem 72%. Keskmine laenuvõtja on 35-aastane ja see vanus on veidi vähenenud, aasta tagasi oli keskmine laenuvõtja 36-aastane.

Vanuse järgi jagades moodustavad Swedbanki andmete järgi suurima grupi ehk 24% kodulaenuvõtjatest 31–35-aastased inimesed. Eraldi mainimist väärib seejuures, et selles vanusegrupis võetakse kõige suuremad laenud, keskmiselt 152 000 eurot (kasv +6000 eurot). Üle 40-aastaste vanusegrupis on laenuvõtjate osakaal tõusnud 33%-le ning üle 46-aastaste vanusegrupp moodustab 20% (tõus 1 protsendipunkt). 46-aastased ja vanemad laenuvõtjad toimetavad nii kinnisvara- kui ka laenuturul, sealjuures on nende võetud keskmine laenusumma kasvanud 10% ning jõudnud 106 000 euroni.

Märkimist väärib ka noorte, kuni 30-aastaste laenuvõtjate osakaal, mis on 24%, sealjuures on kasvanud ka noorte keskmised laenusummad. Vanusegrupis 22–25 aastat on keskmine laenusumma kasvanud 16%, jõudes 107 000 euroni, ning vanusegrupis 26–30 aastat on keskmine laenusumma kasvanud 8% ning jõudnud 133 000 euroni (see on ka Eesti keskmine laenusumma).

Enim laene võetakse Tallinnas ja Harjumaal, 62%, osakaal on kasvanud 1 protsendipunkti võrra. Sama suunda on märgata ka Saaremaal ja Järvamaal, nende osakaalud mõlemal juhul 2%, mida saab üle-eestilises vaates pidada väga heaks tulemuseks. Teine piirkond, kus on enim laenuvõtjaid, on Tartumaa, 14%, osakaal on langenud 1 protsendipunkti võrra. Langus oli ka Hiiumaal ja Valgamaal sarnases suurusjärgus. Eesti teistes piirkondades on tulemuse võrreldav eelmise aastaga.

44% laenuvõtjatest on netosissetulek kuni 2000 eurot ning üle 4000-eurost sissetulekut teenib 11% laenuvõtjatest. 25% leibkondade netosissetulek on kuni 3000 eurot. 52% leibkondadest teenib vähemalt 4000 eurot. 28% leibkondade sissetulek on 5000 eurot ja enam.

Sissetulekute juures tuleb siiski rõhutada, et 44% laenuvõtjatest võtavad laenu koos, seega liidetakse nende sissetulek laenu teenindamiseks kokku. Korteriostjatest võtab laenu üksi kolmveerand ning majaostjatest kolmandik.

Sissetuleku juures on asjakohane mainida, kui palju kasutatakse sissetulekust laenumakseks. 36% laenuvõtjatest eelistab laenumakseid vahemikus 31–40% oma sissetulekust. 35% laenuvõtjatest aga arvestab igakuiseks laenumakseks oma sissetulekust maksimaalselt kuni 30%. Kõikide laenude kuumaksed (sh krediitkaart ja järelmaksud) kokku võivad olla kuni 50% sissetulekust.

Koos võetud keskmised laenusummad on suuremad. Ilma kaastaotlejata keskmine laenusumma on 106 000 eurot ja koos kaastaotlejaga 166 000 eurot.

Omafinantseering

Swedbanki andmetel 52% laenuvõtjatest kasutab omafinantseeringuks kuni 30 000 eurot. Keskmine omafinantseering on 43 000 eurot, aastases võrdluses on see pisut langenud, 1000 eurot. Omafinantseeringu mediaan on 30 000 eurot. KredExi käendusega laenudel, kus omafinantseeringu nõue on minimaalselt 10%, makstakse omafinantseeringuks keskmiselt 17 000 eurot. Ligikaudu viiendik laenuvõtjaid on kasutanud omafinantseeringu katteks olemasolevat kinnisvara.

30% laenuvõtjatest panustab omafinantseeringuks 15–25% tehingu hinnast ning 32% laenuvõtjatest vähemalt 25%.

Mida osteti?

Swedbanki väljastatud laenude toel osteti 64% juhtudel korter ja 35% juhtudel maja (sealhulgas paaris- või ridamaja).

Keskmine laenusumma korteri ostul 113 000 eurot, majal 168 000 eurot.

2024. soetati 60% juhtudel korter majas, mis ehitati või renoveeriti põhjalikult enne 2000 aastat, 23% juhtudel on korter majas, mis on ehitatud või renoveeritud ajavahemikul 2000–2022, ning 17% juhtudel majas, mis on ehitatud 2023–2024.

37% juhtudest osteti maja või rida- või paarimaja, mis on ehitatud 2023–2024. 36% laenuvõtjatest soetas maja, mis on ehitatud enne 2000. aastat, ning 27% maja, mis on ehitatud ajavahemikul 2000–2022.

Euriborist

2024. aasta oktoobris langes 6 kuu euribor alla 3%. Langev euribor jõuab laenuvõtjateni vastavalt nende lepingus kokku lepitud kuupäevadel, iga 6 kuu järel.

Praeguste prognooside järgi jõuab euribor 2025. aasta lõpuks 2% lähedale.

Kas laenutingimused on muutunud, taotlemine lihtne?

Swedbank lähtub laenu väljastades vastutustundliku laenamise põhimõttest. Oluline on laenuvõtja jätkusuutlik sissetulek ja see, et võetav laen on talle pikaajaliselt jõukohane. Analüüsime laenumakseid minimaalselt intressiga 6% ning arvestades, et laenumakseteks võib kuluda kuni 50% sissetulekust. Laenuvõtjad aga hindavad võetavat laenusummat just enda elustiili ja kulutamisharjumuste järgi.

Laenu taotlemine on tehniliselt lihtsam kui kunagi varem: taotluse saab teha internetipangas, nõustamine toimub telefoni või video teel, laenuleping allkirjastatakse internetipangas ning notariaalne leping sõlmitakse kaugtõestamise teel. Kõige olulisemaks jääb sobiva kinnisvara leidmine ning ühtlasi võib just see olla kõige keerukam.

Uued kodud 2024. aastal

2024. aastal täitus rohkem kui 5000 inimesel unistus oma kodust või kinnisvarast Swedbanki kodulaenu või kodu väikelaenu toel. Soovime kõigile koduomanikele edu ja kordaminekuid uuel aastal!