Euribori langus elavdab kodulaenuturgu – mida peaksid teadma?
Viimase poole aasta jooksul kiirelt kukkunud euribor on märkimisväärselt elavdanud kodulaenuturgu ning Swedbanki andmetel sõlmitakse uusi laenulepinguid mullusega võrreldes 30% rohkem. Seejuures pole märkimisväärselt muutunud laenutaotluste koguarv ehk kasvu veab eeskätt tõsiasi, et ostuotsuse ja lepingu sõlmimiseni jõutakse varasemast oluliselt sagedamini.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul näitab statistika, et turule on nüüd jõudnud ostjad, kes olid seni kõrge euribori tõttu ettevaatlikud ja ootasid tingimuste paranemist. Kui euribor langes 2% lähedale, muutus kodulaenu võtmine paljude jaoks taas realistlikuks ja inimesed on julgemad koduostuotsuseid langetama.
Euribori tase annab julgust, aga otsuseid tehakse ettevaatlikult
Kuigi intressimäärad on langenud ja pangad on laenude väljastamisel aktiivsed, jääb vastutus laenu tasumise eest ikkagi laenuvõtjale. Seepärast on Pärgma sõnul ka loogiline, et kodulaenu ei võeta liialt kiirustades ning hinnatakse ka tulevikuriske. Iga leping sõlmitakse mitmekümneks, keskmiselt 25–26 aastaks, ning selle aja jooksul võib nii euribor kui ka inimese sissetulek oluliselt muutuda.
Pangana aitame kliendil läbi mängida erinevaid stsenaariume. Näiteks arvestame välja, kui suureks kujuneks kuumakse siis, kui euribor peaks tõusma tagasi 4–5% juurde. Kui selline summa tundub laenuvõtjale üle jõu käiv, tasub mõelda väiksema laenusumma peale. Kodulaen ei tohiks tulla elu kvaliteedi arvelt, vaid peaks sobituma olemasolevasse eelarvesse. Lisaks sellele viimastel aastatel oligi tavaline, et ostuotsust lükati edasi ja oodati majandusolude paranemist. Nüüd on väljavaated paremad, inimesed tunnevad, et oleme põhjast läbi käinud ja juletakse taas teha pikaajalisi investeeringuid.
Kuid ka pikaajalist vaadet silmas pidades tasub meeles hoida, et laenuotsused tuleb teha läbimõeldult ja pidada silmas, et laenumakse ei muutuks liialt koormavaks. Teoreetiliselt võib kodulaenu kuumakse moodustada kuni 50% inimese netosissetulekust, kuid praktikas soovib enamik laenuvõtjaid hoida seda vahemikus 30–40%. See jätab ruumi senise elustiili säilitamiseks ning säästmiseks.
Lisaks sõltub laenusumma suurus olemasolevast omafinantseeringust. Kui ostjal on varasemast suuremad säästud või kinnisvara, mida saab müüa või kasutada lisatagatisena, võib see avardada valikuid. Iga kodulaenu juhtum on individuaalne ja nõuab personaalseid lahendusi. Seetõttu räägime alati kodulaenust kui rätsepatööst.
Käibemaksutõus mõjutab eelkõige uusarendusi
Pärgma tõi ka välja, et koduostule mõtlevad inimesed peavad arvestama maksumuudatustega.
1. juulist kehtima hakkav käibemaksu tõus 24 protsendile puudutab peamiselt uusarendusi ja pooleliolevaid ehitusprojekte. Kuna need tehingud on tavaliselt pikalt ette planeeritud, on paljud juba uue maksutasemega arvestanud. Mõju võib tähendada mõne tuhande euro võrra kallimat kodu, kuid see ei pruugi pidurdada ostuotsust. Kuid kindlasti tasub oma hetkeolukorrale peale vaadata ja aru saada, kas maksumuutus on midagi, millega on juba arvestatud. Loe, mida toob kaasa käibemasu tõus meie blogist.
Järelturu kinnisvara puhul käibemaksu muutus mõju ei avalda, seega ostuhuvilised ei pea seal olulisi hinnatõuse kartma. Samuti on pangad olemasoleva kodu ehituse või renoveerimise finantseerimise puhul reeglina arvestanud teatud puhvritega, et arvestada nii maksude kui ka ehitushindade muutusega.
Kokkuvõttes saab kodulaenu võtta ka muutuvates oludes, kui otsus on kaalutletud ja laen on võetud vastavalt inimese tegelikele võimalustele, mitte maksimaalsele lubatud piirile. Just seetõttu peab iga kodulaenu vaatama kui individuaalset rätsepatööd, mis on üheksa korda läbi mõõdetud enne lepingu allkirjastamist. Leiad rohkem infot kodulaenu tingimustest swedbank.ee lehelt.
