Euribori langus elavdab kodulaenuturgu – mida peaksid teadma?
Viimase poole aasta jooksul kiirelt kukkunud euribor on märkimisväärselt elavdanud kodulaenuturgu ning Swedbanki andmetel sõlmitakse uusi laenulepinguid mullusega võrreldes 30% rohkem. Seejuures pole märkimisväärselt muutunud laenutaotluste koguarv ehk kasvu veab eeskätt tõsiasi, et ostuotsuse ja lepingu sõlmimiseni jõutakse varasemast palju sagedamini.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul näitavad statistilised andmed, et turule on nüüd jõudnud ostjad, kes olid seni kõrge euribori tõttu ettevaatlikud ja ootasid tingimuste paranemist. Kui euribor langes 2% lähedale, muutus kodulaenu võtmine paljude jaoks taas realistlikuks ning nad on julgemad koduostu otsust langetama.
Euribori tase annab julgust, aga otsuseid tehakse ettevaatlikult
Kuigi intressimäärad on langenud ja pangad on laenude väljastamisel aktiivsed, jääb vastutus laenu tasumise eest ikkagi laenuvõtjale. Seepärast on Pärgma sõnul ka loogiline, et kodulaenu ei võeta kiirustades ning hinnatakse ka tulevikuriske. Iga leping sõlmitakse mitmekümneks, keskmiselt 25–26 aastaks, ning selle aja jooksul võivad nii euribor kui ka sissetulek oluliselt muutuda.
Pangana aitame kliendil läbi mängida eri stsenaariume. Näiteks arvestame välja, kui suureks kujuneks kuumakse siis, kui euribor peaks tõusma tagasi 4–5% juurde. Kui selline makse tundub laenuvõtjale üle jõu käivat, tasub mõelda väiksema laenusumma peale. Kodulaen ei tohiks tulla elukvaliteedi arvelt, vaid peaks sobituma olemasolevasse eelarvesse.
Lisaks oli viimastel aastatel tavaline, et ostuotsust lükati edasi ja oodati majandusolude paranemist. Nüüd on väljavaated paremad, inimesed tunnevad, et oleme põhjast läbi käinud, ning julgevad taas teha pikaajalisi investeeringuid. Kuid ka pikaajalist vaadet silmas pidades tasub meeles hoida, et laenuotsused tuleb teha läbimõeldult ning arvestada, et laenumakse ei tohi muutuda liialt koormavaks. Teoreetiliselt võib kodulaenu kuumakse moodustada kuni poole inimese netosissetulekust, kuid praktikas soovib enamik laenuvõtjaid hoida seda 30–40% vahemikus. See jätab ruumi senise elustiili säilitamiseks ja säästmiseks.
Lisaks sõltub laenusumma suurus olemasolevast omafinantseeringust. Kui ostjal on varasemast suuremad säästud või kinnisvara, mida saab müüa või lisatagatisena kasutada, võib see valikuid avardada. Iga kodulaenutaotlus on individuaalne ja nõuab personaalseid lahendusi. Seetõttu räägime alati kodulaenust kui rätsepatööst.
Käibemaksutõus mõjutab eelkõige uusarendusi
Anne Pärgma tõi ka välja, et koduostule mõtlevad inimesed peavad arvestama maksumuudatustega.
1. juulil kehtima hakkav 24% käibemaks puudutab peamiselt uusarendusi ja pooleliolevaid ehitusprojekte. Kuna need tehingud on tavaliselt pikalt ette planeeritud, on paljud juba uue maksutasemega arvestanud. Mõju võib tähendada mõne tuhande euro võrra kallimat kodu, kuid see ei pruugi pidurdada ostuotsust. Kuid kindlasti tasub oma hetkeolukorrale peale vaadata ja aru saada, kas maksumuutus on midagi, millega on juba arvestatud. Selle kohta, mida toob kaasa käibemaksu tõus, saad lähemalt lugeda ka meie blogiartiklist.
Järelturu kinnisvara korral käibemaksu muutus mõju ei avalda, seega ostuhuvilised ei pea seal märkimisväärseid hinnatõuse kartma. Samuti on pangad olemasoleva kodu ehitamise või renoveerimise finantseerimise juures tavaliselt arvestanud puhvritega nii maksude kui ka ehitushindade muutuse vallas.
Kokkuvõttes saab kodulaenu võtta ka muutuvates oludes, kui otsus on kaalutletud ja laen on võetud tegelikest võimalustest, mitte maksimaalsest lubatud piirist lähtudes. Just seetõttu peab iga kodulaenu vaatama kui rätsepatööd, mis on üheksa korda läbi mõõdetud enne lepingu allkirjastamist. Kodulaenu tingimuste kohta leiad rohkem infot kodulaenude lehelt.
