Mida pidada silmas enne kinnisvara ostu?

Kinnisvara ostma asudes tasub meenutada Eesti vanasõna „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!“ Millistele detailidele aga täpsemalt tähelepanu pöörata?

Tuntud rahatarkuse grupi #Kogumispäevik kodukuu raames aitasid teemat avada notarid Tarvo Puri ja Merle Saar-Johanson, kellega koos arutati kinnisvaraostuga seotud küsimusi.

Mis on põhiasjad, millele peaks enne kinnisvara ostu tähelepanu pöörama?

Ostja võiks võtta ühendust korteriühistuga ja uurida, kas müüdaval objektil on võlgasid. Kui eelmine omanik on jäänud võlgu, võib ühistu need uuelt omanikult sisse nõuda. Ostja võiks vaadata ka kinnistusraamatu väljavõtet, kus on näha põhiandmed müüdava objekti kohta. Soovitav oleks teha enne tehingut kindlaks, kas tegemist on kinnistu, korteriomandi, hoonestusõiguse või korterihoonestusõigusega; ainuomandiga (kinnisasi kuulub ühele omanikule või abikaasadele) või kaasomandiga (kinnistusraamatusse on kantud mitu omanikku). Kui kinnisasi ei ole jagatud korteriomanditeks, vaid kuulub omanikele kaasomandina, tähendab see, et müüakse vaid mõttelist osa kogu kinnistust. Kaasomanikud võivad küll olla sõlminud kokkuleppe, kelle kasutusse ruumid jäävad, kuid see ei muuda ostetavat vara korteriomandiks. Kui kasutuskorra kohta on tehtud märkus kinnistusraamatusse, kehtib kokkulepe ka kõigi järgnevate omanike jaoks.

Kas teil on näiteid juriidiliste „agade” kohta, millele ostja pole osanud tähelepanu pöörata ja mis on selgunud alles notari juures?

Korterite puhul on sageli probleemiks pööningule või keldrisse laiendatud elamispinnad, mis alguses tunduvad suured, aga mille kohta võib ehitusregistrist ilmneda, et korteri suurendamist ei ole registreeritud ja kelder või pööning kuuluvad hoopis kõigi ühisomandisse.

Eramajade ja kruntide puhul tuleks kindlasti kontrollida, kas nendeni viib avalik tee. On tulnud ette olukordi, kus avastatakse alles notari juures, et kohale jõudmiseks tuleb minna üle eramaa. Kuigi omanik võib praegu lubada, et talle kuuluvat teed tohib kasutada, ei saa olla kindel, et see nii ka jääb.

Samuti märgatakse tihtipeale liiga hilja ka seda, kas majal on kasutusluba.

Ostja võiks enne tehingut kindlasti küsida korteri ametlikke plaane, sest tavakuulutuse sisu ei pruugi vastata tegelikkusele. Registrid on elektroonsed ja vähemalt notar saab neid fakte kontrollida.

Notar kontrollib ka seda, kas objekt on muinsus- või looduskaitse all ja kas müüjal on õigus tehingut üksinda teha või peab ta selleks kaasama ka praeguse või lahutatud abikaasa.

Kui suured on notaritasud?

Tasu suurus sõltub objekti hinnast. Tavaliselt, kui ei ole teisiti kokku lepitud, maksavad müüja ja ostja tasud võrdselt. Peale notaritasude tuleb tasuda ka riigilõiv, mille suurus sõltub samuti müüdava objekti hinnast. Tasude suurust saab hinnata leheküljelt http://www.notarnet.ee/kalkulaator.

Mida teha siis, kui näiteks alles pool aastat pärast ostu ilmnevad mitmesugused varjatud puudused?

Kui pärast tehingut selgub, et objektil on varjatud puudused, peaks ostja müüjat sellest võimalikult kiiresti informeerima. Ta ei pea kohe esitama nõuet, vaid jätma jälje sellest, et müüjaga on ühendust võetud ja informatsioon edastatud. Hea oleks seda ka pildimaterjaliga tõestada. Kui müüja ja ostja kokkuleppeni ei jõua, aitab erimeelsusi lahendada kohus.

Millal objekt üle antakse? Kas saan kodu kätte kohe pärast tehingu sõlmimist?

Kõige tavalisem on see, et võtmed antakse üle kuu aja jooksul pärast tehingut.

Kui võtta näiteks koos elukaaslasega kahepeale eluasemelaen, siis mis saab juhul, kui ta peaks surema?

Inimese surma korral pärivad tema vara ja võlad kas seadus- või testamendijärgsed pärijad. Seadusjärgselt on esmapärijad lapsed ja laste kõrval abikaasa. Kui neid ei ole, siis vanemad ja seejärel vennad-õed ja kaugemad sugulased. Soovitame koos laenu võttes teha testament, kus on kirjas, mis saab laenukohutustest siis, kui üks elukaaslastest peaks surema. Olukord on eriti valulik juhul, kui elukaaslastel ei ole ühiseid lapsi ja surma korral pärivad tema osa vanemad või õed ja vennad ning vabaabielus oleval kaasal tuleb hakata nendega klaarima, kas osta korteriosa välja, loota, et elukaaslase osa kingitakse talle või leida mõni muu lahendus.