Kolm asja, millele mõelda enne suure laenu võtmist
Eesti majandusel läheb praegu hästi – kasvab tarbijate kindlustunne ja valmidus teha suuremaid otsuseid, nagu näiteks kodu ostmine või vahetamine suurema või parema vastu. Enne suure laenukohustuse võtmist mõtleb ilmselt enamik ka sellele, mis saab siis, kui rakenduvad mustemad stsenaariumid – kaotatakse töökoht või veab tervis alt? Kas perekond saaks ka sellisel juhul hakkama?
Kuigi makseraskustes klientide osakaal on täna marginaalne (0,2%) ja inimesed hindavad oma võimalusi enamjaolt realistlikult, siis tasuks sellegipoolest enne laenukohustuste võtmist mõelda ka riskidele ja juba eos end nende vastu kaitsta. Laen on pikaajaline kohustus ning iga inimese jaoks on oluline, et võetud laen ei jääks iseendale või lähedastele koormaks. Võimalikeks riskideks on nii haigestumine, töökaotus kui ka pikaajaline töövõimetus. Siin on küsimused, mida endalt enne laenuvõtmist küsida tasub, et end võimalike riskide eest kaitsta.
1. Kas on piisavalt sääste?
Enne laenuvõtmist tasuks endalt kindlasti küsida, kas on piisavalt sääste, et raskemad ajad üle elada? Optimaalse laenukoormuse valimisel tuleks kindlasti arvestada ka säästmise võimalusega – peale seda, kui vajalikud kulutused on tehtud ja laenumakse on tasutud, peaks kuu lõpus kontole siiski jääma raha, et saaks midagigi kõrvale panna. Kusjuures, summad ei pea olema üldse väga suured, oluline on regulaarsus ja säästmisharjumuse tekkimine.
2. Kas haiguse või töökaotuse korral saab pere hakkama?
Kui sääste pole ja ei ole ka võimalik vajaliku puhvri tekitamiseks piisavalt kõrvale panna, siis võiks kindlasti mõelda laenumaksekindlustusele, mis võimaldab kindlustada oma igakuised laenumaksed, kui nende tagasimaksmine on haiguse, töökaotuse või töövõimetuse tõttu raskendatud.
Kõige enam puudutas mullu laenumaksekindlustuse võtnud inimesi töökaotus. 76% kahjujuhtumitest oli seotud just töötuks jäämisega. Töötuse juhtumiks oli põhiliselt koondamine, kas ettevõtte ümberstruktureerimise, töömahtude vähenemise või ettevõtte likvideerimise tõttu.
Haigestumise korral maksab kindlustus hüvitist, kui haiguslehele tuleb jääda kauemaks kui 30 päeva ning juhul, kui vajatakse pikaajalist ravi tõsise haiguse, õnnetusjuhtumi või muu tervisehäire tõttu.
Keskmiselt tehti eelmisel aastal 6 töötuse ja töövõimetuse seotud väljamakset päevas (kokku 1164 juhtumit), kokku summas ca 1 miljon eurot.
3. Kas võib juhtuda, et pere jääb kodust ilma?
Kui tekivad tõsised makseraskused ja laenukohustust ei ole enam võimalik täita, siis võidakse laenu tagatiseks olev kinnisvara võõrandada – see on muidugi kõige äärmuslikum näide, kuid suure kohustuse võtmisel on oluline mõelda ka mustemate stsenaariumide peale.
Laenukohustusest tulenevate riskide vastu aitab kaitsta laenukindlustus, mille peamiseks eesmärgiks on hoolitseda selle eest, et ka kõige raskemate sündmuste korral, mis võivad pere sissetulekut oluliselt mõjutada, ei jääks pere oma kodust ilma – laenukindlustus aitab laenu tagasi maksta puuduva töövõime või surma korral. Kui oled oma laenu kindlustanud, anna sellest kindlasti lähedastele teada. See näitab nendest hoolimist ning samuti saavad nad sel juhul kindlustusjuhtumi korral sündmusest kohe kindlustusandjale teada anda.
