Elektriauto on keskkonnale säästlik valik
Eestlased on küll alati olnud suured autosõbrad, kuid elektriautode võidukäiguga pole veel kaasa läinud. Endiselt eelistatakse sisepõlemismootoriga sõidukeid ja elektriautod moodustavad vaid 3–4% soetatud sõiduautodest. Tegemist on aga keskkonnasäästliku valikuga, mille ostuks saab kasutada riigi tuge.
Elektriautode populaarsus on viimastel aastatel kasvama hakanud – turule tuleb järjest uusi mudeleid ning täieneb ka laadimistaristu. „Swedbanki liisingu statistika andmetel finantseerisime eelmisel aastal kokku ligi saja eraisiku elektriauto ostu. Teadlikkus küll kasvab, sest aina enam jälgitakse sõidukite igapäevakulusid, kuid piirajaks on hind,“ nendib Swedbanki erakliendi liisingutoodete valdkonnajuht Karin Saar.
Samas kui võrrelda BMW 3. seeria mudeleid Tesla taskukohasemate mudelitega, on hinnaklass suhteliselt sarnane. Eriti kui kasutada elektriautode ostuks mõeldud Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetust.
Ostuhinna kõrval tuleks arvesse võtta lisakulusid, näiteks BMW kulutab 7 liitrit kütust 100 kilomeetri kohta, mis läheb maksma ligi 11,2 eurot; elektriauto vajab 100 kilomeetri läbimiseks ligikaudu 20 kWh energiat, mis maksab aga 4,4 eurot. Mida suurem on läbisõit, seda suuremaks kasvab vahe – näiteks 10 000 kilomeetri sõidu pealt võidab elektriautoga juba 680 eurot.
KIK-i toetus tuleb ostul ja liisingul abiks
Motiveerimaks oma valikuid muutma ning eelkõige CO₂ heite vähendamiseks pakub KIK nullheitega sõidukite ehk täiselektriliste sõidu- ja kaubaautode ostmiseks toetust. Toetuse suurus on 4000 eurot ning ostetud või liisitud elektriautoga tuleb sõita vähemalt neli aastat.
Liisingu eelistajatel tuleks arvestada ka intressiga, kuid toetuse huvilistele on siinkohal häid uudiseid. „Me pakume keskkonnasõbralikele sõidukitele paremaid tingimusi. Autodel, mille CO₂ heide on kuni 50 grammi kilomeetri kohta, on liisingu intress tavapärasest madalam ehk alates 1,49% pluss 6 kuu euribor,“ ütleb Saar.
Teatud piirangud on siiski ees: sõiduauto ei tohi maksta rohkem kui 60 000 eurot (lisandub käibemaks) ning peab kasutama vaid rohelist energiat. Roheenergia puhul on autoomanikul mitu valikut, alustades rohelisest elektripaketist ja lõpetades taastuvenergia päritolu tunnistusega. Samuti võib ise rohelist energiat toota.
Kodune laadimisjaam muudab elu kergemaks
Oma laadimisjaam muudab elektriauto kasutamise mugavaks, kuid see pole tingimata vajalik. „Suurlinnades on võimalik elektriautoga edukalt toimetada ka isiklikku laadimisjaama omamata, kuid mugavuse ja säästmise seisukohalt pole see kuigi praktiline variant,“ lisab Saar.
Laadimisjaama on võimalik paigaldada nii era- kui ka kortermajja. Elektriautode laadimisjaamade põhiparameeter on võimsus, seega tuleks enne jaama soetamist kontrollida maja või korteri elektrivõrgu võimsust. Laadijate võimsus võib ulatuda 3–50 kilovatini.
Aeglased laadimisjaamad (kuni 3 kilovatti) laevad 30-kilovatise aku kümne tunniga, millega saab juht läbida ligikaudu 150-kilomeetrise distantsi. Keskmine ehk 7–22-kilovatine jaam suudab laadida ka suurema võimsusega elektriauto akut suhteliselt lühikese ajaga ning selle võimsus sobib ka korraga mitme auto laadimiseks. Kiirlaadimisjaamad, mille võimsus ületab 50 kilovatti, laevad elektriauto umbes poole tunniga ja võimaldavad läbida ligi 100-kilomeetrise distantsi.
Liising
Autodele, mille CO2 heide on kuni 50 g/km on kaks esimest aastat intress 0% + 6 kuu euribor.
