Balti börsi 2025. aasta I kvartali ülevaade: huvitavam, kui esmapilgul tundub

Hoolimata enamiku sektorite tugevatest või paranevatest suundumustest on väljavaated kaubanduspingete tõttu mõnevõrra halvenemas. Aasta alguses oli inflatsioon oodatust kiirem, mis tõenäoliselt pärsib kodumajapidamiste tarbimise taastumist. Samal ajal elavdavad langevad intressimäärad, rohke laenupakkumine ja eelarvepoliitilised stiimulid tõenäoliselt nii avaliku kui ka erasektori investeeringuid. Kõik kolm Balti riiki kavatsevad suurendada kaitsekulutusi 2026. aastaks 4–5%-ni SKP-st. Lisateavet leiab 6. mail avaldatud Swedbanki majandusprognoosist.

I kvartalis kajastasid meie analüüsiga hõlmatud ettevõtete tulemused Balti aktsiaturu makromajanduslikku tausta. Hoolimata müügi tagasihoidlikust kasvust (+2,1% aastavõrdluses) langes puhaskasumi mediaan sel perioodil eelmise aastaga võrreldes lausa 27,8%. Seetõttu oli meie hinnangul 12 kuu omakapitali mediaantootlus I kvartalis 12% ehk ligikaudu protsendipunkti võrra väiksem kui kümne aasta keskmine (ligikaudu 13%).

Ettevõtted läbivad keerulist perioodi

Meie tõlgenduse järgi on analüüsiga hõlmatud ettevõtted endiselt samasuguses raskes olukorras, mis algas möödunud aasta teises pooles. Esiteks kahjustas teatav ilmastikumõju ehk pehmem talv ja lihavõttepühade lükkumine II kvartalisse tarbimisele suunatud ettevõtteid (Apranga, Tallink, TKM Grupp) ning Infortari energiakaubandustegevust.

Teiseks mõjutasid meie vaadeldavate pankade (Artea, LHV, Coop Pank) kasumlikkust madalamad intressimäärad, või pigem erinevused laenude ja hoiuste ümberhindamiste kiirustes. Kolmandaks suurendasid survet kasvanud palgakulud, mis väljendub suuremates tegevuskuludes (TKM Grupp). Viimasena hoidis meie analüüsitud ettevõtteid (Infortar, TKM Grupp) valvel halastamatu konkurents.

Leiame endiselt, et meie analüüsiga hõlmatud ettevõtete kehvavõitu kapitalitootmine on enamasti pigem tsükliline kui struktuurne. Meie prognoosi järgi kestab see raske periood nüüd oodatust kauem. Meie kohandatud hinnangute andmetel jõuab enamik vaadeldavaid ettevõtteid tagasi vanade hiilgeaegade tasemele alles 2027. aasta lõpuks.

Pankade taastumine nõuab rohkem aega

Meie arvates taastuvad vaadeldavad pangad järk-järgult, st hoiuste ümberhindamisel läheb rohkem aega, et jõuda järele laenude madalamatele intressimääradele. Senikaua ootame analüüsitud pankade netointressitulu marginaali nähtavat vähenemist, mida survestab lisaks kallimate võlakirjade emiteerimine. Viimase eesmärk on tugevdada kapitalibaasi ja valmistada pangad ette laenumahu oodatavaks kasvuks, mis tuleneb avaliku taristu ja riigikaitsekulutuste taastumisest, ettevõtete investeeringutest tõhususse ning kodumajapidamiste laenude taastumisest.

Tutvu meie värskemate analüüsidega Swedbanki veebilehel.

Muutused energiasektoris

Samuti näeme üha suuremaid lahknevusi energiasektoris. Ignitis üllatab meid endiselt positiivselt, kuna GreenCapi segmendi tootmisvõimsuse laienemist ja võrkude segmendi suuremat reguleeritud varade baasi täiendavad ResCapi segmendi uued teenused (Elektrėnai gaasielektrijaam). Eeldame, et kontsern saab jätkuvalt kasu oma integreeritud ärimudelist (paremini kajastatud energiahinnad) ja võimest kasutada Kruonise hüdroakumulatsioonijaama loodusliku tasakaalustajana (energia salvestamine).

Seevastu Enefit Greeni tabasid I kvartalis valusalt juba varem kogetud mured (tuuleprofiili allahindlused ja kõikuv tootmisprofiil). Seetõttu tundub tagasipöördumine peaaktsionäri Eesti Energia kontrolli alla loomulik, kui arvestada Enefit Greeni edasipüüdlikku tegevuskava, kuid vähenenud finantssuutlikkust.

Viimasena seisab Infortar silmitsi gaasikaubanduse teatava normaliseerumisega, mis väljendub väiksemates mahtudes ja vähenenud marginaalides. Kontsern investeeris eelmisest sülle kukkunud õnnest saadud tulu targalt reguleeritud varapõhistesse ettevõtetesse ning see peaks valu leevendama.

Loodame paremaid tulemusi tarbekaupades

Enamiku meie investeerimisuniversumi tarbimisele orienteeritud ettevõtete tervis oli I kvartalis kehvavõitu, mis ainult suurendas nende varasemaid muresid, nagu pandeemiajärgsest üleküllusest taastumine ja tihenenud konkurents. Eeldame, et edaspidi saavutab enamik neist paremaid tulemusi.

Akola Group liigub tänu ulatuslikele investeeringutele (tootmisvõimsuse laiendamine ning ühinemised ja omandamised) jõudsalt edasi. Tallink näib saavutavat mõõdukat edu üleliigsest pagasist vabanemise ehk tühjalt seisvate laevade müümisega. Apranga positsioon tundub olevat vastupidaval rõivaturul kindel. Seevastu TKM Grupp näib kannatavat teravnenud konkurentsi ja kõikuma löönud tarbijausalduse all.

Kinnisvarasektoris meeleolu paraneb

Kinnisvarasektor näitab aga edasise paranemise märke. Meie Balti riikide kaitsekulutuste analüüsist nähtub, et seal on tohutu potentsiaal taristu väljaarendamiseks, mida Merko eeldatavasti osaliselt ka ellu viib, arvestades tema laitmatut varasemat kogemust, põhjalikke oskusi ja tugevat bilanssi.

Samamoodi näib Tallinna Sadam saavutavat järkjärgulist edu oma tuluvahendite parandamisel ja püsikulude tõhususe suurendamisel. Seevastu Baltic Horizonil on endiselt probleeme liigse finantsvõimenduse ja liiga paljude tühjade pindadega. See sunnib fondi oma haaret veelgi vähendama, müües mõne varem väga hinnatud varadest.

Balti aktsiaturg peidab enamat

Meie arvutuste järgi on vaadeldavate ettevõtete 12 kuu keskmine tulevane hinna/kasumi suhtarv umbes 11x ehk ligikaudu 10% väiksem kümne aasta keskmisest, mis on umbes 12x. Lisaks on meie 2025. aasta turuhinna-raamatupidamisväärtuse suhtarvu prognoos 1x ehk 20% väiksem kümne aasta keskmisest, mis on umbes 1,25x. Samamoodi on meie 2026. aasta turuhinna-raamatupidamisväärtuse prognoos 0,9x ehk umbes 30% väiksem. Arvestades meie prognoositud 7% omakapitali tootlust aastaks 2025 ja 9% omakapitali tootlust aastaks 2026, leiame, et praegused allahindlused on õigustatud.

Kui siit midagi õppida, siis seda, et Balti aktsiaturg peidab palju enamat, kui esmapilgul võiks näha. Meie ülesanne ja suurim privileeg on olla usaldusväärne teejuht põneval teekonnal, mille eesmärk on leida piirkonnas suurepäraseid ettevõtteid tagasihoidlike aktsiahindadega. Hoia end kursis Swedbanki blogi lugedes.

Esitatud teave on informatiivne, tegemist ei ole investeerimissoovituse või -nõustamisega ega kutsega osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid, kui käesolevas lahtiütluses ei ole öeldud teisiti. Esitatud teabes konkreetsete emitentide kohta antud hinnangud põhinevad Swedbank Baltics AS-i koostatud ja avaldatud kehtivatel investeerimisanalüüsidel.