Eesti elanike ostujõud on liikunud kiiresti EL keskmisele lähemale

Eesti elanike ostujõud on viimase 25 aastaga oluliselt suurenenud

Eesti elanike ostujõud on viimase 25 aastaga oluliselt suurenenud. Kui näiteks 1993. aastal oli keskmine palk vaid 68 eurot kuus, siis möödunud aastal oli see 1221 eurot ning sel aastal peaksid palgad jõudma juba 1295 euro lähedale. Seega on palgad 25 aastaga tõusnud 19 korda. Eesti elanike palgad on viimase 25 aasta jooksul kasvanud kõikidel aastatel, välja arvatud 2009.  aasta sügaval majanduslanguse ajal. Teatavasti ei näita ainult palgakasv ostujõu muutust, sest ka hinnad tõusevad. Viimase 25 aastaga on tarbijahinnad tõusnud 5,4 korda. Seega on hinnakasvu arvestades palka saavate inimeste ostujõud  sel perioodil suurenenud ligikaudu 3,5 korda.

Toidukorvi maksumus on suurenenud ligikaudu 5 korda

Viimase 25 aastaga on Tallinna neljaliikmelise perekonna toidukorvi maksumus suurenenud ligikaudu 5 korda: kui 1993. aastal kulutati Konjunktuuriinstituudi andmetel nädalas 15 eurot, siis möödunud aastal 72 eurot. Kahjuks ei ole 25 aasta kohta detailseid andmeid kõikide hindade kohta, kuid viimase 19 aastaga on enim kasvanud eluaseme, alkohoolsete jookide ja tubakatoodete ning väljaspool kodu söömise ja majutuse hinnad. Langenud on aga sideteenuste hinnad. Eluasemega seotud kiire hinnakasvu taga on olnud kommunaalmaksete hindade kiire kasv majanduskriisile eelnenud ja sellele järgnenud paaril aastal. Alkohoolsete jookide ja tubakatoodete hindu on tõstnud aktsiisitõusud ning väljapool kodu söömise ja majutuse kiiremat hinnatõusu on põhjustanud ostujõu ja nõudluse kasv ning kulude (sealhulgas tööjõukulude) kiire tõus.

Toiduainete ning transpordiga seotud hindade kasv  aeglustub

Möödunud aastal kiirenesid Eestis toiduainete ja kütuse hinnad järsult. Samas, enne seda olid transpordihinnad lausa neli aastat järjest languses ning toiduainetehinnad püsisid kolm aastat peaaegu muutumatutena. Meie hinnangul toiduainete ning kütuse ja transpordihindade kasv  lähema paari aasta jooksul aeglustub. Nende kaupade hinnad sõltuvad oluliselt maailmaturuhindadest. Kuigi naftahinnad on sel aastal kiiresti kerkinud, peaks see kasv pidurduma. Samas kiirendab autokütuste hinnakasvu kütuseaktsiisi tõstmine. Aktsiis moodustab bensiinihinnast tublisti üle 40%. Kõige enam kiirenesid möödunud aastal alkohoolsete jookide ja tubakatoodete hinnad ning meie prognoosi järgi sel aastal nende kaupade hinnakasv kiireneb veelgi. Selle põhjuseks on aktsiiside tõstmine. Möödunud nädalal otsustati riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel, et järgmisse aastasse planeeritud alkoholiaktsiisi tõstmine jäetakse ära.

Eesti tarbijahinnad lähenevad tasapisi EL keskmistele

Eesti tarbijahindade kasv on olnud ja on ka lähiajal EL keskmisest kiirem. Seega konvergeeruvad meie hinnad tasapisi EL omadega. Kui näiteks 1995. aastal olid lõpptarbimisega seotud hinnad Eestis vaid 37% EL keskmisest ja 28% Soome hindadest, siis ülemöödunud aastaks oli see tõusnud 71 protsendini EL keskmisest ja 59 protsendini Soomega võrreldes. Kaupade hinnad on Eestis juba ligikaudu 88% EL keskmistest hindadest, kuid teenuste hinnad ligikaudu 63%. Eestis on hinnad jõudnud EL keskmisele lähemale, kui Lätis ja Leedus.

Eesti palgakasv on olnud kiire, kuid vahe EL keskmise ja Soomega on jätkuvalt suur

Kuigi kiire palgakasv on viinud meid lähemale EL keskmisele ja ka Soome palkadele, on vahed jätkuvalt suured. Näiteks, kui 2000. aastal olid Eesti palgad 16% EL keskmisest ja 15% Soome keskmistest palkadest, siis käesolevaks aastaks tõusevad need hinnanguliselt ligikaudu 40 ja 34 protsendini. Pikemas tagasivaates on palgakasv aeglustunud. Kui näiteks aastatel 1993-2000 oli keskmine palgakasv ligikaudu 34%, siis aastatel 2001-2008 oli see 13% ning aastatel 2011-2018 on see 6%.

Eesti palkade ja hindade lähenemine EL omadele aeglustub pikemas vaates

Eesti elanike ostujõud paraneb kindlasti ka veel eesolevatel aastatel, kuid selle kiirus sõltub palga- ja hinnakasvu kombinatsioonist. Meie prognoosi järgi palgakasv lähiaastatel küll tasapisi aeglustub, kuid jääb pingelise tööturu ja tööjõu nappuse tõttu võrdlemisi kiireks. Samuti peaks pikemas vaates aeglustuma ka tarbijahindade kasv. Eesti hindade konvergentsi kiirus EL keskmiste hindadega on aeglustunud ning seetõttu võtab meie hindade EL omadele järelejõudmine aega veel üsna pikalt. Kuna kaupade hinnad on Eestis juba võrdlemisi lähedal EL keskmisele, siis toimub nende hinnakonvergents oluliselt kiiremini, kui teenuste hindadel. Mida lähemale Eesti majandusnäitajad, sealhulgas hinnad ja palgad, jõuavad meie kaubanduspartneritele ja lähiriikidele, seda aeglasemaks see konvergents muutub.

Elanike ostujõu vähenemine toimuks majandusshoki korral, mis tooks kaasa palkade languse ning samuti ka hinnakasvu. Praegu me sellist majanduslangust põhistsenaariumi järgi ei prognoosi, kuid arvestada võiks sellega, et majandus on tsükliline ja väikese avatud riigi, nagu Eesti, juures võivad majandustõusud ja langused olla suuremad. Samas on Eesti majandus üsna paindlik ning nagu me nägime ka möödunud, väga tõsise majanduskriisi juures, taastus meie elanike reaalpalgakasv  pärast kahte aastat.