Eesti on turistide ligimeelitamisel olnud suhteliselt edukas
Selle aasta esimese seitsme kuu kokkuvõttes on majutatute ööbimised Eestis kasvanud 7%, sealhulgas välismaalaste ööbimised 6% ja Eesti inimeste ööbimised 10%. 2015. aasta andmete analüüs näitab, et turistide arv ühe elaniku kohta oli Eestis suurem kui Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis või Euroopa Liidus keskmiselt. Tubade ja voodikohtade täituvus Eesti hotellides oli samuti Euroopa keskmisest kõrgem.
Venemaa ja Soome majanduse nõrkusest hoolimata on turistide arv kasvanud
Siseturistide arv (umbes 40% Eesti majutusasutuste klientidest) on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Siseturistid on kompenseerinud Venemaa ja Soome turistide arvu vähenemise. Selle aasta esimese seitsme kuu jooksul on ööbivate Vene turistide arv aga stabiliseerunud ja Soome turistide arv on taas kasvama hakanud. Majutus- ja toitlustusettevõtete majandusnäitajad on selle aasta esimesel poolel samuti paranenud: käive oli 17% ja kasum 10% suurem kui 2015. aastal samal perioodil.
2017. aastal turismiteenuste hinnad tõusevad, aga nõudlus püsib kõrge
Majutusteenuste käibemaksu tõus järgmisel aastal 9%ilt 14%ni tõstab ilmselt majutusteenuste hindu piirkondades, kus konkurents seda lubab. Tugeva konkurentsiga piirkondades tuleb teenuste hinnatõus ilmselt osaliselt ettevõtjate kasumite arvelt. Hinnatasemete erinevus Eesti ja Lääne-Euroopa vahel tasapisi väheneb. Näiteks Saksamaal olid majutus- ja toitlustusteenuste hinnad eelmisel aastal vaid 24% kõrgemad kui Eestis.
Nõudlust turismiteenuste järele toetab Soome ja Venemaa majanduste oodatav kosumine 2017-2018. a. Venemaa elanike ostujõudu kergitab ka prognoositav vene rubla kallinemine euro suhtes. Eesti Euroopa Liidu eesistumine 2017. aasta teisel poolel toob kaasa täiendavaid turiste ja tellimusi. Eesistumisega seotud konverentside ja seminaride korraldamiseks ette nähtud 15 miljonit eurot moodustab 2% Eesti majutus- ja toitlustusettevõtete eelmise aasta käibest. Eesti elanike ööbimiste arv võib aga järgmisel ja ülejärgmisel aastal kasvada aeglasemalt kui tänavu. Selle põhjuseks on oodatav reaalse ostujõu kasvu aeglustumine Eestis.
