Euroala majanduses kandub üha suurem ootus fiskaalpoliitilisele toele

Nii nagu oodata oli, Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu eilsel koosolekul mingeid uusi rahapoliitilisi otsuseid vastu ei võetud. Intressimäärad jäeti samale tasemele nagu otsustati septembris (peamine refinantseerimise intressimäär 0% ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär -0,5%). Samuti korrati üle, et ECB alustab 1. novembrist taas varaostuprogrammiga, mille kuine maht on 20 miljardit eurot. Möödunud aasta detsembris lõpetatud varaostuprogrammi kogumaht oli 2,6 triljonit eurot.

Uueks juhiks saab Christine Lagarde

Teatavasti oli eilne ECB nõukogu koosolek Mario Draghi jaoks keskpanga presidendina viimane ning alates 1. novembrist võtab ametlikult juhtimise üle endine Rahvusvahelise Valuutafondi juht, Christine Lagarde. Siiani on Lagarde kinnitanud oma toetust Draghi rahapoliitilise strateegia suhtes. Samas tuleks arvestada, et euroala majanduse väljavaated ei ole kaugeltki kiita, samas kui ECB senisel rahapoliitikal enam palju mänguruumi ei ole.

Kuigi ECB nõukogu sel korral uusi rahapoliitilisi otsuseid vastu ei võtnud, ei olnud septembris otsustatud hoiuse püsivõimaluse intressimäära langetamine ja varaostuprogrammi taaskäivitamine kaugeltki üksmeelne. Sellele on nüüd avalikult vastu astunud Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi ja Austria keskpankade juhid. Nende riikide majandus moodustab kogu euroala omast ligikaudu 60 protsenti.

Varaostuprogrammi jaoks sobivad võlakirjad

Ühest küljest piirab varaostuprogrammi rakendamise mahtu ja kestvust keskpanga enda seatud piirang, mille kohaselt võib ühest riigist osta kuni kolmandiku selle võlakirjade mahust. Kõige lähemal on sellele piirile Holland (31%), Saksamaa (30%) ning Itaalia ja Prantsusmaa (21%). Samas tuleks arvestada, et võlakirjade ostmise maht on seotud liikmesriikide panusega ECB kapitalis. Selle järgi on kõige rohkem võimalik veel osta Prantsusmaa ja Itaalia riigivõlakirju. Eestil teatavasti varaostuprogrammi jaoks sobivaid riigivõlakirju ei ole.

Kuigi ECB eeldab, et baasintressimäärad püsivad „praegusel või sellest madalamal tasemel“ seni, kuni ta täidab oma kahe protsendi lähedase inflatsiooni eesmärgi, siis ei taga negatiivsed intressimäärad või ka nende langetamine enam piisavalt majandusaktiivsuse ja investeeringute kasvatamist ning inflatsiooni kiirendamist. Euroala keskmine tarbijahindade kasv aeglustus septembris 0,8 protsendini ning selle kahe protsendi lähedale jõudmist ei ole veel lähiajal näha. Seega jäävad intressimäärad tõenäoliselt madalaks veel väga pikaks ajaks. 3 kuu euribori futuurid ei lähe ka veel nelja aasta pärast üle nulli. Samas ei maksa turuootusi eriti pikemas ettevaates must-valgena võtta.

Madalate turuintressimäärade ootus on langetanud ka riigivõlakirjade tootlusi. Praeguseks on kõikide euroala riikide 10-aastaste võlakirjade reaaltootlused negatiivsed. See on kasulik riigirahandusele, kuid kahjulik riigivõlakirjadesse investeerijatele. Riigivõlakirjade negatiivne tootlus soosib riikidel laenamist ja tulevikku investeerimist. Samas suurendab see riigivõlga, mis on euroalal niigi väga kõrge.

Kuna ECB rahapoliitika võimalused majandusšokiga toimetulekuks ja vajaliku hinnakasvu saavutamiseks on piiratud, oodatakse üha suuremat tuge riikide fiskaalpoliitikast. Ainult rahapoliitika ei suuda lahendada euroala majanduses olevaid probleeme – aeglast majandus- ja hinnakasvu. Samas vajavad paljud euroala riigid jätkuvalt struktuurireforme, et oma majanduse konkurentsivõimet parandada ja püsivamalt kiiremat majanduskasvu saavutada. See on teema, millest on räägitud juba aastaid.