Euroopa Keskpank võttis kindlama suuna rahapoliitika normaliseerimiseks
Euroopa Keskpanga Nõukogu eilne rahapoliitika otsus selle aasta lõpus varaostuprogrammi lõpetamise ja keskpanga intressimäärade tõstmise kohta järgmisel aastal oli üldjoontes ootuspärane. Kuni septembrini jätkatakse varaostuprogrammi 30 miljardi euroga kuus. Seejärel vähendatakse 15 miljardile ning aasta lõpus lõpetatakse täielikult. Samas täpsustas keskpank, et selline rahapoliitika muudatus sõltub sellest, mida näitavad jooksvalt uuenevad makronumbrid euroala majandusolukorra ja selle inflatsiooni väljavaate kohta. Kokkuvõttes oli EKP oma eelteavituses väga ettevaatlik.
Euroala vajab jätkuvalt rahapoliitilist stimuleerimist
Selleks, et toetada euroalal hinnasurve tugevnemist ja inflatsiooni kiirenemist, on endiselt vaja märkimisväärseid rahapoliitilisi stiimuleid. EKP 2,4 triljoni euro suuruse varaostuprogrammi lõpetamise järel jääb varem ostetud võlakirjade mõju majanduses veel vähemalt mõneks ajaks püsima, kuna aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimakseid reinvesteeritakse ka pärast programmi lõppemist, et säilitada soodsad likviidsustingimused ja majandust piisavalt toetav rahapoliitika.
Euroala majanduskasv on tugev ja inflatsioon liigub tasapisi soovitud eesmärgi suunas
Kuigi euroala majanduskasv on sel ja järgmisel aastal aeglustamas ning keskpank on oma majandusprognoosi selleks aastaks allapoole korrigeerinud (2,1 protsendile), võib seda jätkuvalt tugevaks pidada. Maikuus kerkis tarbijahindade kasv küll 1,9 protsendini, mis on keskpanga poolt sihitud 2 protsendilise inflatsiooni lähedal, kuid selle taga olid peamiselt kiiresti kasvanud energiahinnad. Baasinflatsioon, millest on energia- ja töötlemata toiduainete hinnad välja jäetud, veel kindlat kasvukiirenemist ei näita.
Veel ei ole täielikku kindlust, et EKP oma praeguse rahapoliitikaga sihitud inflatsiooni saavutab
Ühest küljest peaksid praegune tugev majanduskasv ja inflatsiooni väljavaade olema piisavad selleks, et EKP saaks oma rahapoliitikat tasapisi normaliseerima hakata. Teisest küljest ei ole veel täielikku kindlust, kas keskpank oma praeguse rahapoliitikaga sihitud inflatsiooni ikkagi saavutab. Naftafutuuride põhjal võib justkui eeldada, et inflatsioon püsib euroalal ligikaudu samal tasemel ka ülejäänud aasta jooksul. Samuti on tööturg pingestunud ja palgakasv on tugevnemas – see tekitab suuremaid kulusid ja võib inflatsiooni kiirendada. Samas on USA oma naftatootmist suurendamas ning ka Saudi-Araabia ja Venemaa plaanivad tootmismahtusid tõsta, mis peaksid maailmaturul toornaftahindasid allapoole tooma ning sellega väheneks energiahindade mõju koguinflatsioonis.
Intressimäärad jäävad lähiajal madalaks
Seetõttu teataski EKP Nõukogu oma eilses rahapoliitilises otsuses, et intressimäärad püsivad senistel tasemetel vähemalt järgmise aasta suveni ja igal juhul nii kaua kui on näha, et inflatsioon saavutab püsivamalt keskpanga soovitud eesmärgi. EKP rahapoliitika otsuse peale euro nõrgenes ja Euroopa aktsiaturgude indeksid tõusid. Euro nõrgenemise taga oli samal ajal intressimäärade tõstmine USA-s ja sealne tugev majandus. Aktsiaturud aga kosusid teadmises, et madalad intressimäärad jäävad püsima veel pikemaks ajaks, need toetavad investeerimist ja on omakorda soodsad ettevõtete finantsolukorrale.
Meie praeguste hinnangute kohaselt tõstab EKP oma peamist intressimäära (praegu 0%) mitte varem kui järgmise aasta kolmandas kvartalis, kuid sellele eelneb üleöö hoiusemäära (praegu -0,4%) kergitamine. Viimane mõjutab negatiivselt peamiselt pankasid, kes peavad teatud osa oma rahast hoidma keskpangas. Negatiivne hoiuseintress tähendab aga keskpangale suurte summade pealemaksmist.
Euribor peaks hakkama jõudsamalt kerkima juba enne keskpanga intressimäära tõstmist. Kuigi Eestis kõige enam laenude aluseks olev 6-kuuline Euribor veel kindlat tõusu ei ole näidanud, on seda alates mai keskpaigast teinud teiste tähtaegadega (3, 9 ja 12 kuud) Euribori intressid. Samas, kuna keskpanga intressimäärade tõus hakkab järgmisel aastal toimuma tõenäoliselt väga ettevaatlikult ehk väikeste sammudega, peaksid ka turuintressimäärad jääma lähiaastatel madalaks. Üldjuhul ei ole Euribor EKP peamisest intressimäärast oluliselt palju erinenud. Suurim päevane erinevus oli 2008. aastal ja lühiajaliselt ligikaudu 1,2 protsendipunkti, kuid ajalugu ei pruugi ju korduda.
Kuigi eilne EKP Nõukogu otsus viib euroala rahapoliitika veidi lähemale USA-le, on vahe väga suur
Kuigi eilne EKP Nõukogu otsus viib euroala rahapoliitika veidi lähemale USA-le, on vahe väga suur . USA alustas intressimäärade tõstmist juba 2015. aasta lõpus ning sel aastal tõstetakse intresse arvatavasti kokku neljal korral. Kui näiteks EKP peamised intressimäärad jõuavad järgmise aasta lõpuks eeldatavasti vaid 0,25, parimal juhul 0,5 protsendini, siis USA-s küündivad intressimäärad selleks ajaks tõenäoliselt juba 3 protsendini. Kuna euroala majandus on praegu veel tugev, on selle rahapoliitika normaliseerimise alustamine väga oluline selleks, et keskpangal oleks majandustsükli languse ja majandusolukorra halvenemisel rohkem võimalusi.
EKP on alustamas oma rahapoliitika normaliseerimist suurenenud riskide tingimustes
EKP on alustamas oma rahapoliitika normaliseerimist olukorras, kus Itaalia uue valituse ülisuured kulutuskavad ja majanduspoliitika, protektsionismi levik ja kaubandussõja oht on tõsiseks negatiivseks riskiks. Itaalia populistliku valitsuse ja muid euroala poliitilisi võimalikke probleeme ei peaks aga tingimata lahendama keskpanga rahapoliitiliste instrumentidega – selleks tuleks kasutada muid sobivamaid lahendusi. Lõppkokkuvõttes ei ole rahapoliitika ainus, mis tugevdab euroala kasvupotentsiaali ning vähendab selle haavatavust. Rahapoliitikat peaksid täiendama struktuurireformid ja sobiv eelarvepoliitika, millest on varem korduvalt räägitud.
