Hinnatõus jaanuaris aeglustus
Kõige rohkem panustas hinnatõusu elekter
Hinnatõus aeglustus jaanuaris vastavalt Swedbanki prognoosile. Tarbijakorv kallines aastaga 2,7 protsendi võrra. Kõige rohkem panustas hinnatõusu eluase. Tõusid elektri ja teiste energialiikide nagu puidu, gaasi jm hinnad. Elektri hind kallines aastaga ligi viiendiku võrra. Selle põhjuseks oli tootmissidendite hinnatõus ja madal veetase Põhjamaades, mis vähendas hüdroelektrijaamade tootmismahtu. Kõrget elektri hinda ennustavad tulevikutehingud ka veebruariks. Eluasemega seotud kulusid kergitas ka keskmise üürihinna tõus.
Üldist hinnataset kergitas oluliselt meelelahutusega seotud teenuste kallinemine. Vaba ajaga seotud teenuste hindu mõjutab ühelt poolt tugev nõudlus, aga teiselt poolt kulude, eelkõige tööjõukulude, kasv.
Toiduainete hinnatõus püsis aasta algul stabiilne, alla 2 protsendi. Köögiviljad kallinesid tänu põuasele suvele. Aktsiisimaksude tõus kergitas alkoholi ja tubaka hindu. Alkohoolsete jookide hinnatõus peaks alates veebruarist aeglustuma, kuna praeguste plaanide järgi alkoholi aktsiisimaksumäärad sel aastal ei muutu.
Transpordi- ja sideteenused odavnesid
Madalam nafta hind kandus edasi mootorikütustesse, mis aastaga odavnesid. Swedbanki prognoosi järgi on nafta hind eurodes tänavu eelmisest aastast kümnendiku võrra odavam. Nafta pakkumine püsib tugev, samal ajal kui nõudluse kasv aeglustub. Lisaks transpordile jätkus sideteenuste hinnalangus.
2019. aastal peaks inflatsioon aeglustuma
Tarbijahindade tõus ulatub Swedbanki prognoosi järgi sel aastal alla 3 protsendi. Hinnatõus on eelmisest aastast tagasihoidlikum, kuna nafta hind alaneb ja alkoholi aktsiisitõus jääb ära. Palgatöötajate elatustase tõuseb, kuna keskmine netopalk tõuseb hindadest oluliselt kiiremini, Swedbanki prognoosi järgi ligi 5%. Lisaks soodustab tarbimist enammakstud tulumaksu tagastus, mis moodustab umbes 1% tänavusest tarbimise mahust.
