Inflatsioon kiireneb ja majanduskasv kosub sel aastal

Eesti majanduskasv aeglustus möödunud aastal (1,2%) juba teist aastat järjest. Siiski, muretsemiseks ei ole põhjust, kuna meie hinnangul kiirendavad investeeringute paranemine ja välisnõudluse parem väljavaade SKP kasvu sel aastal 2,2 protsendini. Järgmisel aastal lisandub veel tugevam tarbimise kasv, mis viib majanduskasvu 2,8 protsendini. Hinnakasv on aga juba jõudu kogumas ning meie prognoosi järgi kiireneb see sel aastal hüppeliselt. Tööjõu nappuse tõttu jääb surve palkade kiireks tõstmiseks püsima.

Möödunud aastal SKP kasv aeglustus, kuid mitmed majandusnäitajad on paranenud

Ekspordikasv kiirenes ja tööstussektori toodangumaht suurenes möödunud aastal. Eesti eksportivad ettevõtted jätkasid uute turgude otsimist – kümnest riigist, kuhu Eesti oma kaupade väljavedu möödunud aastal enim suurendas, olid vaid neli Euroopast. Ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on paranemas ning nende laenuportfell kasvab kiirenevas tempos. Halbade laenude osakaal laenuportfellis on madal ja see on viimastel aastatel vähenenud, mis näitab, et ettevõtted ja majapidamised suudavad oma kohustusi hästi täita. Samal ajal on aga mittefinantsettevõtete kasumid olnud juba kolm ning investeeringud aasta kokkuvõttes languses neli aastat järjest. Tööjõukulud on ettevõtete käibes tõusnud viimase seitsme aasta kõrgeimale tasemele, mis ohustab nende konkurentsivõimet.

Välisnõudlus ja investeeringud paranevad

Eesti suuremate kaubanduspartnerite keskmine impordinõudlus meie hinnangul sel aastal paraneb. See peaks pakkuma Eesti ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi. Samal ajal võib aga transiidisektor saada uue tagasilöögi, kui Venemaa suunab oma väetiste transiidi Eestist ümber Venemaa kaubasadamatesse. Tootja- ja ekspordihinnad on kasvamas, mis aitab kaasa ettevõtete käibe paranemisele ning vähendab kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete finantsseisule. Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal taastub. Majapidamiste tugevad eluasemeinvesteeringud jätkuvad ning valitsus on 2017. aasta riigieelarves lubanud oluliselt suurendada Eestile eraldatud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel investeeringuid. Samuti peaksid suurenema mittefinantsettevõtete investeeringud, kuna ettevõtete kindlustunne on paranenud, ekspordivõimalusi on rohkem ja kasutamata kapitali osakaal väheneb. Käesoleva aasta teisel poolaastal toimuv Eesti eesistumine EL Nõukogu töös tõstab avaliku sektori kulutusi. Samuti suurendab see periood meie hinnangul mitmete teenustesektori ettevõtete aktiivsust, eelkõige majutuses, toitlustuses, transpordis, konverentsiteenustes, meedias ja ITK-s.

Hinnatõus kiireneb

Peamiselt toorainete kallinemise ja aktsiisimaksude tõusu mõjul kiireneb hinnatõus sel aastal 3%ni. 2018. aastal kasvavad hinnad meie prognoosi järgi 2,7%. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv peaks sel aastal oluliselt aeglustuma, kuna nominaalse palga kasv mõnevõrra aeglustub ja hinnad tõusevad esimest korda kolmeaastase pausi järel. See peaks tarbimise kasvu pidurdama. Pensionite ja lastetoetuste tõus ning madalapalgalistele tulumaksutagastused peaksid samas tarbimist toetama. Maksuvaba tulu järsk tõstmine kiirendab 2018. aastal netopalga kasvu. See parandab elanike ostujõudu ja tugevdab taas eratarbimist.

Tööturgu mõjutab töövõimereform

Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu (need on inimesed, kes õpingute, kõrge vanuse, halva tervise või näiteks laste kasvatamise tõttu aktiivselt tööd ei otsi) vähenemise jätkumist sel ja järgmisel aastal. Mitteaktiivsuse alanemist mõjutavad nii pingeline olukord tööjõuturul kui ka pensioniea tõus ja töövõimereform. Viimane toob endaga ilmselt kaasa ka töötute arvu kasvu. Meie prognoosi järgi tõuseb töötuse määr möödunud aasta 6,9 protsendilt sel aastal 7,5 protsendile ning 2018. aastal 7,7 protsendile.