Kas Venemaa majandus leiab gaasipedaali üles?
Venemaa mõju Eesti majandusele on viimase kuue aastaga vähenenud
Teatavasti läks Venemaa majandus 2014. aastal langusesse, rubla kurss tegi läbi järsu kukkumise ning koos sellega vähenes Venemaa nõudlus. Samuti kehtestati Venemaale erinevad sanktsioonid, millele ta ka omadega vastas. See kõik mõjutas oluliselt majandussuhteid meie idanaabriga. Eestist Venemaale suunatud kaupade ja teenuste osakaal koguekspordis (2,6%) on sel aastal küll veidi paranenud, kuid see on oluliselt madalam 2013. aasta tasemest (7,8%). Venemaa on praegu Eestile suuruselt alles 12. kaubanduspartner. Impordi osakaal on küll vahepealsete aastatega teinud läbi mõningased tõusud ja langused, kuid oli selle aasta esimesel poolel umbes samal tasemel, nagu 2013. aastal. Eestist Venemaale tehtud otseinvesteeringud on viimasel paaril aastal suurenenud, kuid nende osakaal kogu välismaale tehtud otseinvesteeringutest ja Eesti SKP-st (vastavalt 3% ja 3,8%) on väiksemad, kuid 2013. aastal. Samuti ei ulatu Venemaa turistide arv ega nende osakaal kõikidest Eestit külastavatest turistidest selle tasemeni, nagu 5-6 aastat tagasi.
Nimekiri teguritest, mis meie idanaabri majanduskasvu pidurdavad, on väga pikk
Venemaa viimase viie aasta keskmine majanduskasv on olnud vaid 0,5%. Nimekiri teguritest, mis meie idanaabri majanduskasvu pidurdavad, on väga pikk: näiteks, majanduse liigne sõltuvus nafta- ja gaasisektorist, vähene kodumaine konkurents, madal tootlikkus, riigi suur osakaal majanduses, halvenev demograafiline olukord, sanktsioonid, varimajanduse suur osakaal ja maksupettused. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul on suurima negatiivse mõjuga Venemaa majandusele olnud naftahinna langus. Naftahinna languse ja koos sellega, rubla vahetuskursi nõrgenemise, mõju on oluliselt suurem sanktsioonide mõjust. Sanktsioonid on muutnud aga oluliselt Venemaa majanduspoliitikat, makromajanduse trende ning vähendanud ettevõtete finantseerimistõkete kaudu investeeringuid majandusse.
Venemaal on korralikud fiskaalpuhvrid
Samas on Venemaa riigivõlg väike, riigieelarve on nüüd ülejäägis ning reservid on suured. Samuti on ülejäägis nii kaubandusbilanss kui ka jooksevkonto. Selliste puhvrite ja väiksemate kohustuste eesmärgiks on tagada Venemaa majanduse võimekus seista vastu võimalikele, väliskeskkonnast tulevatele, šokkidele. Samuti on Venemaa vähendanud oma uue fiskaalreegliga rubla ja naftahinna vahelist seost. Kui varem liikus nii rubla vahetuskurss (USA dollari suhtes), kui ka Venemaa SKP koos naftahinnaga, siis eelmise aasta algusest on kerkinud naftahinnad rubla vahetuskursile väiksema mõjuga olnud. Venemaa püüab takistada rubla kallinemist, et tagada oma ekspordile parem hinnapõhine konkurentsivõime välisturgudel.
Pensioniea tõstmise ja investeeringute suurendamisega toetatakse pikaajalist majanduskasvu
Venemaa jõustas käesoleva aasta algusest suurt vastumeelsust tekitanud pensionireformi, millega tõstetakse pensionile mineku vanust 5 aasta võrra. See reform suurendab küll tööjõu hulka, kuid leevendab vaid osaliselt tööealise elanikkonna vähenemist. Selleks, et hoida ära majanduskasvu aeglustumist, tuleb parandada tootlikkust. Tootlikkuse kasvu pidurdab aga Venemaa suhteliselt madal investeeringute tase SKP suhtes. Investeeringute taseme tõstmiseks on riik käivitanud mitmeaastase, 390 miljardi USA dollari suuruse, investeeringute programmi, millega loodetakse nii tootlikkuse kui ka majanduskasvu parandada. Paraku on selle programmi rakendamine juba graafikust maha jäänud.
Järgmisel aastal peaks Venemaa majanduskasv veidi kosuma
Sel aastal kasvab Venemaa majandus vaid 1% lähedal, kuid see peaks järgmisel aastal veidi paranema. Olemasolevat tööjõu hulka ja selle kvalifikatsiooni, tootlikkust ning investeeritud kapitali arvestades jääb Venemaa majanduse kasvuvõimekus lähiaastatel tärkava turu kohta võrdlemisi tagasihoidlikuks. Selle ulatus sõltub paljuski sellest, kas Venemaa teeb piisavalt vajalikke reforme ja mitmekesistab oma majandusstruktuuri.
