Kaubanduses tihe konkurents
Swedbanki hiljuti läbiviidud uuringu järgi ootavad jaemüügiettevõtted käesoleval aastal keskmiselt 6% müügikäibe tõusu. Käibe kasvust hoolimata on jaemüügiettevõtete kasumlikkus madal ning kasumi osakaal käibes on viimastel aastatel vähenenud. Selle taga on osaliselt tööjõukulude kiire kasv, mis moodustab kogukuludest umbes kümnendiku. Swedbanki uuringu järgi oli ligi kolmandikul ettevõtetest mõni kahjumiga töötav pood. Selle aasta esimese kvartali finantstulemused olid aga mõnevõrra eelmistest aastatest paremad, sest erinevalt viimasest kolmest aastast kasvas käive kuludest kiiremini. See tõi kaasa kasumlikkuse paranemise.
Suurem juurdehindlus ei tähenda paremat kasumlikkust
Kaupmeestepoolne juurdehindlus on Statistikaameti andmete järgi mitte-esmatarbekaupade müüjatel oluliselt suurem kui toidu ja mootorikütuste müüjatel. Jaemüügi juurdehindlus on väikseim mootorikütuste müüjatel ja suurim rõivaste ja jalanõude müüjatel, kus sesoonsus ja muutlik ilmastik tähendavad pikka müügiperioodi. Suurem juurdehindlus ei tähenda aga paremat kasumlikkust. Rõiva- ja jalanõupoodides on kasumi osakaal käibes Statistikaameti andmete järgi erinevate kaupluste hulgas üks väiksemaid. 2016. aastal oli kasumlikkus kõige madalam apteekide, rõiva- ja jalanõupoodide, supermarketite ja tanklate hulgas. Kasumlikkus oli kõrgem e-kaubanduses, kus on väiksemad kulud, ja teistes spetsialiseeritud kauplustes, kus konkurents on ilmselt väiksem kui näiteks supermarketite turul.
Rõivad ja jalanõud EL-i keskmisest kallimad
Rõivaste ja jalanõude hinnad on üks väheseid kaubagruppe, kus Eesti keskmine hinnatase ületab Eurostati andmete järgi Euroopa Liidu keskmist. Teiste kaupade puhul jäävad Eesti jaemüügihinnad enamasti Euroopa Liidu keskmisest allapoole. Näiteks alkoholi, tubaka, majapidamistarvete, toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad moodustasid 2015. aastal 80-90% Euroopa Liidu keskmisest. Tarbeelektroonika hinnad olid 2015. a. Euroopa Liidu keskmise hinnataseme lähedal. Jaemüügihinnad on Eestis ostujõuga võrreldes suhteliselt kõrged, sest hulgimüügihinnad on tänu väikestele müügikogustele kõrged ja kulud suhteliselt suured seoses võrdlemisi suurte müügipindade ja poodide pika lahtiolekuajaga.
Jaemüügi turul toimuvad mitmed muutused
Tarbijate eelistused ja võimalused muutuvad. Sissetulekute kasvades väheneb ostukorvis esmatarbekaupade osakaal ning kasvab meelelahutusele ja hobidele kuluv osa. Jaemüügist moodustavad 40% supermarketid, neile järgnevad mootorikütuse müüjad ja seejärel majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide poed.
Jaekaubanduse turul konkurents tiheneb. Ühelt poolt peaks sel aastal nõudluse kasv aeglustuma, sest koos palgakasvu aeglustumisega ja hindade tõusuga kolmeaastase vaheaja järel aeglustub ka reaalse ostujõu kasv. Teiselt poolt on erinevate kaupade ja teenuste pakkumine suurenenud, jaemüügi müügipind kasvanud ning Tallinnasse plaanitakse veel mitut uut kaubanduskeskust. See võib jaemüüjate jaoks tähendada ühelt poolt küll rendihindade langust, aga teiselt poolt on oht, et kahjumlike poodide arv kasvab, kui rendileping ei võimalda vähempopulaarsest piirkonnast või keskusest lahkuda. E-kaubanduse kiire kasv teravdab konkurentsi veelgi.
