Kriisi mõju on jõudnud ehitussektorisse
Selle aasta teises kvartalis vähenes ehitusmaht Eestis 5% aastases võrdluses. Ehitusmahtu pidurdas hoonete ehitusmahu langus ning toetas rajatiste ehitusmahu kasv – hooneehitus langes teises kvartalis 9%, rajatiste ehitus kasvas 5% aastases võrdluses. Kuivõrd hooneehituse osakaal moodustas teises kvartalis ligi 70% koguehitusest, oli hooneehituse mõju ehitusmahtude langusele suur. Vaatamata langusele olid mahunumbrid endiselt kõrged, kuna aastatel 2017-2018 oli ehitusmahu kasv väga tugev ja ulatus keskmiselt üle 20%.
Kui esimese kvartali ehitusmahtudele ei olnud kriisi mõju veel avaldunud, on teise kvartali ehitusmahtude languse üheks põhjuseks märtsis alanud koroonaviiruse levik ja sellega võitlemiseks kehtestatud majanduspiirangud, mis mõjutas ettevõtete kindlustunnet ning uute ehituslepingute sõlmimist. Erinevalt eelmisest kriisist on praegune kriis tabanud kõiki sektoreid väga akuutselt, millele on järgnenud järk-järguline taastumine nii kaubanduses kui teenuste sektoris, kuid ehitussektorisse jõuavad kriisi suuremad mõjud aasta teises pooles.
Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht välismaal teises kvartalis vähenes
Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht langes teises kvartalis 45% aastases võrdluses, mida mõjutasid tugevasti viiruse levik ja piiride sulgemine. Kui eelmisel aastal oli välismaal tehtud ehitustööde osatähtsus keskmiselt 8%, siis teises kvartalis moodustasid välismaal tehtud ehitustööd vaid 5%.
Kõige suurem ebakindlus valitses ehituses aprillis
Kuigi ehitusettevõtete kindlustunne on aprilli põhja läbinud ja suvekuudel mõningal määral paranenud, on see veel endiselt nõrk. Ehitusettevõtete hinnangul piirab ehitustegevust peamiselt ebapiisav nõudlus. Ehitusprojektid kestavalt üldjuhul pikemat aega, mistõttu jätkub ehitustöö olemasolevate lepingute alusel, uusi lepinguid on koroonakriisi algusest lisandunud aga vähem. Seetõttu jõuavad kriisi suuremad mõjud ehitussektorisse viitajaga ning edaspidi jääb ehitussektori käekäiku mõjutama majanduse taastumise kiirus. Võrreldes kevadega ei ole ehitusturu väljavaade oluliselt muutunud. Kuigi taastumine majanduslangusest on toimunud kiiremini kui seda maikuus ootasime, siis sel aastal majandus kasvuni veel ei jõua. Ühtlasi püsib risk, et majanduse praeguse taastumiskiiruse seab ohtu viiruse laiem levik. Majanduslikult ebakindlal ajal lükkavad erasektori ettevõtted oma investeerimisotsuseid pigem edasi, mistõttu uusi ärikinnisvara projekte on alates varakevadest lisandunud vähem ning see mõjutab ehitussektori mahtusid negatiivselt. Samas võivad riigi planeeritavad investeeringud ehitussektorit toetama jääda.
Nõudlus korteriturul on suvekuudel paranenud, kuid jääb veel aastatagusele alla
Teises kvartalis valmis 20% rohkem eluruume kui aasta tagasi ehk pea 2200 eluruumi. Viimati oli valminud eluruumide arv sellest suurem vaid 2007. aasta lõpus. Ehituslube väljastati teises kvartalis 2% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis olevate uute korterite laojääk on teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga veidi suurenenud. Mitmed planeeritavad uusarendused, mis eriolukorra ajal olid ootele pandud, on nüüdseks taas käivitatud.
Nõudlus korteriturul on aprilli põhjast suvekuude jooksul mõnevõrra paranenud, kuid tehingute arv jääb veel aastatagusele ajale alla. Juulis langes tehingute arv Tallinna korteriturul 19% võrreldes eelmise aastaga ning kuigi august veel kestab, jääb tehingute arv tõenäoliselt ka augustis aastatagusega võrreldes samas suurusjärgus madalam. Vähenenud nõudluse tõttu võivad hinnad aasta teises pooles teatud määral langeda. Samas jääb langus meie hinnangul mõõdukaks ja lühiajaliseks, kuna võrreldes eelmise kriisiga oli enne koroonakriisi nõudlus ja pakkumine kinnisvaraturul paremas tasakaalus ning kinnisvarahindade tõus on püsinud heas kooskõlas palgakasvuga, tänu millele on ka inimeste võlakoormuse kasv püsinud enne praegust kriisi mõõdukas.
Peale eriolukorra lõppemist on majapidamiste säästud jätkanud tugevat kasvu, mis on võimaldanud raskemaks ajaks puhvreid koguda, kuid säästude jaotus on ebaühtlane. Kuigi üldine majanduse kindlustunne on peale eriolukorra lõppu taastunud, ei ole majapidamiste kindlustunne suvekuude jooksul paranenud. Teisel poolaastal peaks tööpuudus mõnevõrra suurenema ning aasta kokkuvõttes ootame palgakasvu aeglustumist. See kõik jääb nõudluse taastumise kiirust sel aastal pidurdama. Intressimäärad püsivad madalad veel pikalt, mistõttu laenamine püsib soodne.
