Kuidas päästab Venemaa COVID-19 kriisis oma majandust?

Ühest küljest on Venemaa pakkunud COVID-19 kriisi leevendamiseks välja võrdlemisi mõõduka (ligi 3 protsenti SKP-st) abipaketi, kuid tuleks arvestada, et lisaks sellele on osa varem kokkulepitud kulutusi eelarves ümber tõstetud ja prioriteete ümber mängitud. Kuigi madal naftahind vähendab sellest maavarast saadavaid maksutulusid ning see halvendab Venemaa fiskaalolukorda, on valitsus lubanud, et sellele vaatamata suurendatakse kulutusi viiruse mõjude ohjeldamiseks. Sellele aitavad kaasa Venemaa suured kulla ja välisvaluutareservid. Lisaks 2009. aasta majanduskriisile, on Venemaal kogemus veel 2015. aasta majanduslangusest.

Prioriteediks tööhõive säilitamine ja töötute kasvu pidurdamine

Valitsus on kriisi mõjudega tegelemiseks mitmetes küsimustes laiendanud nii föderaal-, regionaal- kui ka kohalike omavalitsuste võimude õigusi. Lisaks suunatakse rohkem föderaaleelarves olevat raha regioonidele. Raha suunatakse rohkem väikestele ja keskmise suurusega ja kriisis enim kannatada saanud ettevõtetele. Eriline tähelepanu on aga riigi jaoks süsteemse tähtsusega ettevõtete toetamisele. Selliseid ettevõtteid on viimastel andmetel 1100. Lisaks nendele on regioonid teinud omad nimekirjad enda olulisemate ettevõtete kohta. Lubatud on erinevate maksude tasumise edasilükkamist, samuti on ka osasid makse ajutiselt langetatud ning rohkem raha on suunatud sotsiaaltoetustesse. Ühest küljest on leevendatud pankade tegevust suunavaid regulatsioone, kuid toetatakse ka ettevõtete ja majapidamiste laenude tagasimaksmist. Umbes kuu aega tagasi oli Venemaa pankade likviidsus veel hea. Kriisi mõjude leevendamisel on Venemaal prioriteediks tööhõive säilitamine ja töötute kasvu pidurdamine. Nii on valitsus isegi nõudnud föderaal-, regionaal- ja KOV juhtidel hoiduda koondamistest. Samuti on külmutatud ettevõtete uued pankrotimenetlused.

Seega, tegemist on võrdlemisi laiahaardelise ja kompleksse abipaketiga. Kui efektiivne see on, näitab aeg. Samas, nii nagu teiste riikide juures, saab valitsuse pakutud abipakett ja keskpanga rahapoliitiline toetus kriisi mõju vaid leevendada, aga mitte majanduslangust ära hoida. Nii ka Eestis. Lisaks COVID-19 tekitatud majandusšokile, annab Venemaa majandusele tugeva löögi ka madal naftahind. Naftahinna liikumine mõjutab nii Venemaa SKP-d kui ka rubla vahetuskurssi, kuigi need seosed on viimastel aastatel nõrgenenud. Nõrk rubla soodustab küll Venemaa eksporti, kuid nõudlus maailmaturul on langenud. Nõrk rubla vähendab aga Venemaa nõudlust. Samas seati juba märtsis mitmetele kaupadele ekspordipiirangud ning tollimakse osale impordile (näiteks teatud ravimid ja toiduained) leevendati.

Taristuinvesteeringute programm

Venemaa on juba paar aastat tagasi töötanud välja suuremahulise taristuinvesteeringute programmi ning osa sellest on ka juba töösse antud. Praeguse kriisi ajal on suur osa sellest programmist aga peatatud. Kui viiruse levik on kontrolli alla saadud ning majandus enam kriisiabi ei vaja või vähemalt, sellises mahus ei vaja, siis hakkavad need riigi tellimusel tehtavad taristuinvesteeringud Venemaa majanduse taastumist uuesti toetama.

Venemaa osakaal Eesti ekspordis on viimastel aastatel vähenenud. Möödunud aastal oli meie idanaaber Eesti teenuste ekspordis küll oma 5,5 protsendiga suuruselt neljandal kohal aga Eesti päritolu kaupade ekspordis 2,6 protsendiga alles 10. kohal. Samuti on Venemaa osakaal Eestist välisriikidesse tehtud välisinvesteeringutes langenud vaid 2,7 protsendini. Küll on aga meie idanaabri mõju turismisektorile oluline. Eelmisel aastal Eestit külastanud välisturistidest oli Venemaa oma 15  protsendise osakaaluga Soome järel teisel kohal. Seega, see kuidas läheb Venemaa majandusel, milline on rubla vahetuskurss ning venelaste ostujõud, mõjutab Eesti majandust rohkem peamiselt läbi turismi ja erinevate teenuste. Kaupade 2,6-protsendine osakaal ei ole küll suur, kuid tuleks arvestada, et veel näiteks 2013. aastal oli Venemaa oma 4,7 protsendiga Eestis toodetud kaupadele suuruselt kuues ekspordipartner.