Millises seisus on Kreeka pärast abiprogramme ja milline on selle majanduse väljavaade?

Kreekat ei oleks tohtinud europiirkonda vastu võtta

Esmalt tuleks öelda, et Kreekat ei oleks tohtinud europiirkonda vastu võtta. Selleks, et euro vahetuskurss igale konkreetsele liikmesriigile sobiks, peab selle majandus olema piisavalt konkurentsivõimeline. Mida Kreeka mõistagi ei ole olnud. Küll on aga kolme abipaketi tulemusel Kreeka välistasakaal oluliselt paranenud, st ekspordi osakaal majanduses on suurenenud ning jooksevkonto on tasakaalu lähedal. Samas ei saa veidi üle 30% ekspordi osakaalu majanduses kaugeltki veel kõrgeks pidada (EL keskmine oli möödunud aastal 46%, Eestis aga 78%). Ühesõnaga, majandus ei ole muutunud ekspordile orienteerituks. Seda on ilmselt ka palju oodata. Madal ekspordi osakaal majanduses on tegelikult iseloomulik ka teistele EL lõunapoolsetele liikmesriikidele.

Kas Kreeka majandus on nende abipakettide tulemusel paremas seisus?

Paremas tasakaalus küll, kuid selles, kas Kreeka suudab iseseisvalt, st ilma rahvusvaheliste kreeditoride abita, pikas vaates toime tulla, ei saa kindel olla. Kuigi praeguseks on abiprogrammid lõpetatud, peab Kreeka veel eesolevate aastate jooksul hoidma üsnagi suurt primaarset eelarveülejääki (riigieelarve tasakaal ilma võla intressimakseteta), mis on arvatavasti üsnagi keeruline ülesanne. Kreeka intressimaksed moodustavad 3% SKP-st ning see osakaal on viimastel aastatel vähenenud. Samas on Kreeka intressimaksed võrrelduna majanduse suurusega Itaalia ja Portugali järel suuruselt kolmandad. Praegune globaalne majanduse kasvutsükkel on ka Kreeka majandusele toeks olnud, kuid Euroopa majanduskasv on tasapisi aeglustumas.

Pikas vaates ei ole Kreeka majandus sellise kõrge võla juures jätkusuutlik

Pikas vaates ei pruugi Kreeka majandus sellise kõrge võla juures (178% SKP-st) jätkusuutlik olla. Isegi kokkulepitud reforme läbi viies. Teatavasti on Kreeka riigirahandus alates oma iseseisvumisest 1832. aastal olnud väga halvasti juhitud. Ligikaudu pool ajast on Kreekat vaevanud üks finantsraskus teise järel ja riik on mitmel korral muutunud maksejõuetuks. Miks peaks nüüd teisiti minema? Seetõttu ei ole välistatud tulevikus ka uue, neljanda, abiprogrammi käivitamine. Mingil ajal võib olla tõenäoliselt vajalik ka teatud ulatuses võla kustutamine – aga see sõltub juba konkreetsetest tingimusest ja kokkulepetest kreeditoridega.

Kreeka abipakettidel on olnud ränk mõju selle riigi elanike elatustasemele ja sisenõudlusele

Viimase 8 aastaga on kreeklaste tunnipalk vähenenud ligikaudu 15% ning kuna on vähenenud ka tööhõive, siis on kasutatav tulu praeguseks kolmandiku võrra väiksem. See tähendab aga väiksemat sisenõudlust. Samuti on tõusnud kreeklaste maksukoormus kõrgele. Seega on jäänud vähemaks üks fiskaalne hoob, millega saaks majanduskasvu raskematel aegadel ergutada. Kreeka on teinud küll majanduse konkurentsivõimelisemaks muutmiseks mitmeid reforme, sh elektriturul, ettevõtete asutamine on muudetud lihtsamaks ja tööturu toimimist paindlikumaks, kuid palju on veel teha. Kuna maksukoormus on juba niigi kõrge, samas kui riik vajab lisatulu, tuleb laiendada maksubaasi ja parandada oluliselt maksude laekumist.

Kreeka vajab hädasti investeeringuid

Investeeringute osakaal SKP-st on langenud alla 13%, mis on kaugelt alla EL keskmise (20%). Euroopa Komisjon prognoosib küll Kreekas investeeringute kasvu kiirenemist, kuid erasektori investeeringute kasvu piirab ettevõtete madal kasumlikkus ja viletsas seisus pangandus. Halbade laenude osakaal on Kreeka pankades 48% kogu laenuportfellist – see on 10 korda suurem, kui EL keskmine. Kuna kreeklaste sissetulekud on vähenenud, on neil ka raskem eluasemelaenusid tagasi maksta. Pankadel on riske ohjeldades väga keeruline raha väljalaenata, samas kui sellise olukorra paranemiseks kiiret lahendust ei ole. Ka välisinvesteeringute riiki meelitamine on raske, kuna välisinvestorite jaoks on Kreeka jätkuvalt veel ebakindel majandus.

Kreeka majanduse mõju Eestile on tagasihoidlik

Kreeka majandus moodustab vaid veidi üle 1% EL majandusest ning võimaliku kriisi korral on sellest riigist tulenev nakkusoht teistele oluliselt vähenenud. Eesti kaubavahetus Kreekaga on marginaalne – nii meie kaupade eksport Kreekasse kui ka import Kreekast moodustavad vaid ligikaudu 0,1% kogu vastavast kaubavahetusest. Seega on praegu Kreeka majanduses toimuval tagasihoidlik mõju Eesti majandusele.