Swedbanki majandusprognoos – august 2018
Vaatamata arvukatele riskidele on maailmamajanduse lähiaja väljavaade hea
Euroala ja USA majandused on viimase kümne aasta parimal järjel
USA majandus kasvab kümnendat aastat järjest ning juhul, kui kasv jätkub järgmise aasta suveni, võib seda pidada üheks pikemaajaliseks majanduskasvuks alates 1850ndatest. Kuigi Euroopa majanduse taastumine jääb USA-le alla, on majanduskasv tugev ning töötuse määr jõudmas finantskriisi eelsele tasemele. Selle tulemusel on keskpangad alustanud rahapoliitika normaliseerimist, milles on kõige kaugemale jõudnud Föderaalreserv. Üldjoontes on majandus praegu tugevam kui 2008. aastal, kuid riske on arvukalt.
Populismi levik on olnud tõusuteel nii Euroopas kui ka USA-s ning mitmetel arenevatel turgudel on autokraatlik võim oma positsiooni majanduslikul ja poliitilisel maastikul tugevdanud. Seega mõjutab majanduse väljavaadet paljuski see, kui kiiresti ning millise ulatusega vilets majanduspoliitika, mille üheks näiteks on protektsionismi levik, võib majandust mõjutada. Meie hinnangul jätkab majandus lähiajal tugevat kasvu ning on vaatamata rahutule poliitilisele keskkonnale vastupidav. Tegelikkuses suurendab selline majanduspoliitika aga riske ning ohustab pikaajalist kasvu väljavaadet.
Lähitulevikus võivad suureneda riskid, mis tõmbavad endale palju tähelepanu
Brexit’i läbirääkimised mööduvad pingsalt – kui Ühendkuningriik ja Euroopa Liit ei saavuta kokkulepet oktoobriks, võib tulemuseks olla rahutus finantsturgudel, mis võib omakorda ohustada majanduskasvu väljavaadet. Arenevate turgude haavatavus on kümne aasta jooksul kogunud jõudu. Kuna Föderaalreserv jätkab intressimäärade tõstmist, põhjustades arenevate riikide kohaliku valuuta nõrgenemist USA dollari suhtes, võib osades riikides kõrgele tõusnud ja USA dollaris denomineeritud võlakoormus muutuda seal raskesti juhitavaks. Kaubanduslike ja geopoliitiliste pingete süvenemine võib põhjustada turul segaduse, halvemal juhul aktsiaturgude kokkuvarisemise ning majapidamiste ja ettevõtete otsuse tarbimist ja investeeringuid vähendada, mis on piisav uue kriisi alguseks. Samas võib uus kriis tulla hoopis ootamatust kohast, näiteks kliimamuutuste ärahoidmiseks tegemata jäänud kulude eskaleerumisest. Juba sel suvel nägime tagajärgi, mis seadsid kliimamuutused esikohale. Suure tõenäosusega on aga ees ootamas veelgi sagedasemad ekstreemsed ilmastikunähtused.
Skandinaavia ja Balti riikide majandused püsivad lähiajal headel alustel
Skandinaavia ja Balti majandused on alati olnud haavatavad globaalsete riskide suhtes: rahutused finantsturgudel, kaubanduspingete järgne nõrgenenud eksport ja süsteemsed riskid nagu kliimamuutused. Lühiajaliselt on nende riikide kasvu väljavaade aga ikkagi hea. Fiskaalpoliitika ja majandus püsivad piisavalt headel alustel, et seista vastu globaalsele majanduslangusele. Vaatamata sellele tuleb raskusteks valmistuda just helgematel aegadel.
Eesti majandus vajab rohkem investeeringuid tootlikku kapitali
Swedbanki prognoosi järgi aeglustub Eesti majanduskasv 2018. aastal 3,5 protsendini ning jätkab aeglustumist ka järgneval kahel aastal, kasvades samas endiselt heal tasemel – 3,2 protsenti 2019. aastal ja 2,7 protsenti 2020. aastal. Majandus on heas tasakaalus ja vastupidav – meie prognoosi põhistsenaariumi järgi jääb jooksevkonto ülejääki ning riigi rahandus püsib tugev. Eesti kodumajapidamiste finantsseis on üle aegade parim ning neil on õnnestunud koguda sääste, mistõttu on nad paremini kaitstud ka võimalike majandusšokkide vastu.
Olukord tööturul on muutunud väga pingeliseks
Tänu kiirele majanduskasvule on suurenenud nõudlus tööjõu järele. Töötuse määr on jõudnud tasemeni, mida viimati nägime enne eelmist finantskriisi, samas kui tööhõive määr on viimase 25 aasta kõrgeim.
Tööjõupuudus on muutunud üheks peamiseks äritegevust takistavaks teguriks. Meie hinnangul jätkab töötuse määr lühiajaliselt langust, kuid jääb paariaastases ettevaates püsima viie protsendi lähedale. Eesti praeguse immigratsioonipoliitika valguses jääb olukord tööturul endiselt väga pingeliseks. Samas tööjõu, eriti kvalifitseeritud tööjõu, leidmine muutub järjest keerulisemaks, kuna konkureerime selles osas ka naaberriikidega. Tööjõupuudus hoiab palgakasvu kiirena. Meie prognoosi järgi kasvab keskmine brutopalk sel aastal 6,6% ning järgmisel aastal kuue protsendi lähedal. Sellises võidujooksus peitub aga negatiivne risk – liialt kõrgele tõusvad tööjõukulud halvendavad ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet välisturgudel ning piiravad nende toodangu ja kasumite kasvu.
Tarbimine on kiirest palgakasvust hoolimata mõõdukas
Käesoleval aastal kiire reaalpalga tõus jaemüügi numbrites ei avaldu. Jaemüügi maht oli esimesel poolaastal umbes samal tasemel kui aasta tagasi. Välismaal tehtud ostud kasvavad samuti aeglaselt. Tagasihoidlikul tarbimisel on ilmselt mitu põhjust: hinnatõus, suurem säästmine ja konservatiivne maksuvaba tulu arvestus. Kui hinnatõusuga korrigeeritud netopalk on eelmise majandustsükli tipuga võrreldes kasvanud ligi poole võrra, siis majapidamiste tarbimise maht on umbes sama kui üksteist aastat tagasi. Ka lähiaastateks prognoosime mõõdukat, ligikaudu kolmeprotsendilist eratarbimise kasvu.
Kui sel aastal kasvavad tarbijahinnad alkohoolsete jookide ja eluasemekuludes elektrihinna kasvu kiirenemise tõttu sama kiiresti, nagu möödunud aastal (3,4%), siis järgneval kahel aastal hinnakasv aeglustub. Järgmisel aastal on aktsiisimaksude kergitamise tõttu suurima kasvuga alkohoolsete jookide hinnakasv, mille panus on toiuduainete, transpordi ja eluasemega seotud hindade kõrval suurim.
Välisnõudlus järgmisel kahel aastal nõrgeneb
Vaatamata sellele, et Eesti peamiste kaubanduspartnerite keskmine nõudluse kasv aeglustus, ekspordikasv selle aasta esimeses pooles kiirenes. Kasv ei olnud aga laiapõhjaline – ligikaudu kaks kolmandikku nominaalsest kasvust tuli põlevkiviõli ekspordist. Meie hinnangul välisnõudlus järgmisel kahel aastal mõnevõrra nõrgeneb, mistõttu Eesti ekspordimahu kasv võib aeglustuda. Kuigi Eesti eksportijate hinnapõhine konkurentsivõime jätkuvalt halveneb, on kompenseerinud seda osaliselt kaupade suurenenud lisandväärtus, mistõttu saavad ettevõtted välisturgudel ka kõrgemat hinda küsida. Nii ongi Eesti kaupade ekspordi osakaal meie suuremate kaubanduspartnerite turgudel (Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Lätis) viimase kümne aasta jooksul tõusnud. Kodumaise lisandväärtuse kasvule koguekspordis on aidanud kaasa ka teenuste ekspordi osakaalu tõus. Üheks peamiseks riskiks ekspordi väljavaatele on ootamatu välisnõudluse halvenemine – näiteks võib Eesti kui avatud majandusega riik saada löögi protektsionismi levikust maailmas.
Ettevõtetesektor vajab tootlikkuse tõstmiseks rohkem investeeringuid
Investeeringute osakaal SKP-s on langenud vähemalt viimase paarikümne aasta madalaimale tasemele, mis on vähendanud ka potentsiaalset majanduskasvu. Kuna meie prognoosi järgi tööhõive kasv 2020. aastaks peatub, jäävad majanduskasv ja konkurentsivõime järjest enam sõltuma tootlikkuse kasvust. Ettevõtetesektori investeeringud selle aasta esimesel poolel langesid. Meie hinnangul oli see langus ajutine ning peamiseks põhjuseks oli baasefekt, kuna 2017. aasta esimeses pooles investeeringud puidutööstuses ning kinnisvara- ja transpordisektoris kasvasid eriti kiiresti. Samas on ettevõtetesektori investeeringute kasvuks mitmed tingimused olemas – ettevõtete laenuportfelli kasv on paari aasta tagusega võrreldes küll aeglustunud, kuid see on jätkuvalt tugev, laenuintressid on madalad ning peaksid madalad püsima ka lähiajal. Nõudluse kasv on aeglustumas, kuid peaks ka lähiajal korralikku käibekasvu võimaldama. Tööjõunappus koos tööjõukulude kasvuga peaks suurendama aga ettevõtete vajadust investeerida rohkem tootlikku kapitali. Ettevõtete kindlustunne on oma möödunudaastasest tipust küll allapoole liikunud, kuid see on jätkuvalt tugev. Kuigi valitsussektori investeeringute kasv peaks sel ja järgmisel aastal aeglustuma, on nende möödunudaastane tõus kergitanud investeeringute taset ning selle sektori investeeringute osakaal SKP-s peaks tõusma. Rail Baltica ehitus annab 2020. aastal täiendava efekti investeeringutele nii avalikus kui erasektoris.
