Swedbanki majandusprognoos – märts 2018
Maailmamajanduse taastumine on ohus
Viimase kahe aasta jooksul on maailmamajandus nautinud kaubavahetuse mahtude tugevat kasvu. Imporditollimaksude tõstmine USAs, sellele järgnevad võimalikud vastumeetmed ja halvimal juhul kaubandussõda, ähvardavad aga praegused positiivsed trendid ümber pöörata. Need riskid teevad otsustamise keerulisemaks ka keskpankade jaoks, kes rahapoliitikat normaliseerida soovivad. Tollitariifid ja vabakaubanduse piiramine võivad küll lühiajaliselt inflatsiooni kergitada, aga samal ajal mõjuvad need majanduskasvule negatiivselt.
Baltikum sõltub maailmamajanduse tõmbetuultest
Balti riikide majanduskasv jääb ka sel aastal soliidseks, püsides vahemikus 3-4%. Euroopa Liidu struktuurifondid toetavad investeeringuid. Tööjõupuudus ning alampalga tõus toetavad palku ja seeläbi tarbimist. Väliskaubandusbilanss ja jooksevkonto püsivad tasakaalu lähedal Eestis ja Leedus, samal ajal kui Lätis väline tasakaalustamatus mõnevõrra suureneb. Peamised riskid on seotud väliskeskkonnaga (geopoliitilised pinged, populism, protektsionism).
Eesti majanduse head olukorda varjutab pingeline tööturg
Möödunud aastal kiirenes Eesti majanduskasv 4,9 protsendini püsivhindades ja 9-protsendini jooksevhindades. Tegemist oli viimase kuue aasta tugevaima näitajaga. Positiivne on see, et majanduskasv on muutunud laiapõhjaliseks. Välisnõudlusest ja ekspordist sõltuvate tegevusalade kõrval kasvasid kiiresti ka sisenõudlusega seotud tegevusalad.
Sel aastal ootame majanduskasvu aeglustumist
Selle ja järgmise aasta SKP kasvu prognoosi ei ole me jaanuariga võrreldes muutnud: meie hinnangul kasvab majandus sel aastal 3,9%, kuid järgmisel aastal peaks see majanduse kasvutsükli nõrgenemise tõttu aeglustuma 3 protsendini.
Ekspordikasvu väljavaade on hea
Vaatamata kosunud välisnõudlusele, ekspordikasv möödunud aastal aeglustus, kuid selle põhjuseks oli mobiilsideseadmete väljaveo tugev langus. Ilma selle kaubagrupita oleks kaupade ekspordikasv oluliselt tugevam olnud. Peamiselt transpordi- ja arvutiteenuste toel kiirenes teenuste ekspordikasv. Tööstusettevõtete eksporditellimused kasvavad ning nad näevad ekspordivõimalusi lähiajal paranemas. Samas on ettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime Euroopa Liidu turul, kuhu veetakse kolmveerand meie kaupadest, tasapisi halvenemas.
Kuigi Eesti kaubanduspartnerite impordi väljavaade lubab prognoosida sel ja järgmisel aastal välisnõudluse mõningast nõrgenemist, jääb see piisavalt tugevaks ning pakub meie ettevõtetele häid võimalusi ekspordi kasvatamiseks. Ekspordi üldpilti peaks parandama mobiilsideseadmete languse pidurdumine – vähemalt möödunudaastase madalama baasi efekti tõttu.
Madalad laenuintressid soodustavad jätkuvalt investeerimist
Pärast kolm aastat järjest kestnud langust pöördusid investeeringud möödunud aastal kasvule. Tugeva panuse kogumajanduse investeeringute kasvu andsid nii valitsemissektor kui ka ettevõtted. Mõlemate sektorite investeeringute struktuur oli varade lõikes laiapõhjaline. Küll aga kasvasid valitsemissektoris enim taristuinvesteeringud. Käesoleva aasta veebruari lõpuks oli riik teinud Eestile perioodiks 2014-2020 eraldatud struktuurifondidest väljamakseid 20% ulatuses, samas kui võetud kohustuste maht on kordades suurem. Seega võib eeldada, et lähiajal EL rahade mõju valitsemissektori investeeringutes suureneb.
Ettevõtete kindlustunne on jätkuvalt kõrge. Kasutamata kapitali on nõudluse suurenedes jäänud vähemaks ning see sunnib ettevõtteid rohkem investeerima. Turuintressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks ning soodustavad investeerimist. Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal küll aeglustub, kuid nende tase SKP suhtes tõuseb.
Hinnakasv aeglustub veidi
Meie prognoosi järgi aeglustub tarbijahindade kasv sel aastal 3 protsendini. Aeglasema hinnatõusu taga on väliste hinnasurvete leevenemine. Nii toornafta kui teiste toorainete hinnad peaksid sel aastal kasvama aeglasema tempoga. Kõige rohkem panustavad inflatsiooni toiduainete ja alkoholi/tubaka kallinemine.
Tööjõupuudus hoiab palgakasvu kiirena
Tugev majanduskasv toetab hõive kasvu ja hoiab tööpuuduse madala, kuigi töövõimereform suurendab vähenenud töövõimega tööotsijate arvu. Kiire palgakasv peaks sel aastal jätkuma, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada. Vabade töökohtade arv on tõusnud viimase majanduskriisi järgse aja suurimaks. Tulumaksuvaba palgaosa kergitamise tõttu tõuseb suurema osa palgasaajate kasutatav tulu ning sellel peaks olema positiivne mõju eratarbimisele. Nimetatud maksumuudatus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama. Meie prognoosi järgi tõusevad palgad sel aastal ligikaudu 6%.
Eesti majandus püsib lähiajal tugevatel alustel, kuid arvestada tuleks riskidega
Eesti majandus peaks lähiajal püsima heas tasakaalus ja vastupidav – jooksevkonto on ülejäägis, Eesti ettevõtetel on keskmiselt korralik omakapital, pangad on hästi kapitaliseeritud ja kasumlikud. Tugev nõudlus ja mõõdukas hinnakasv aitavad kaasa ettevõtete kasumite paranemisele. Ettevõtete võlakasv küll jätkub, kuid see jääb alla nominaalse SKP kasvust. Tööjõukulud kasvavad tootlikkusest küll jätkuvalt kiiremini, kuid nende näitajate vahe on vähenenud. Seega on ettevõtted suutnud hinnapõhise konkurentsivõime langust veidi aeglustada. Nii kodumaisel kui välisturul konkurentsivõime parandamiseks tuleb investeerida rohkem tootearendusse ja tootlikkust tõstvasse kapitali, parandada töökorraldust ja juhtimist ning tõhustada tarneahelaid. Majapidamiste säästumäär on küll tugev ja nende eelarve tasakaalu lähedal, kuid majapidamiste lõikes on pilt ebaühtlane.
Riigirahandus püsib lähiaastatel suhteliselt heas korras – valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg on väikesed. Majandus ei vaja praegu valitsuselt täiendavat stimuleerimist – seda peaks ka järgmise aasta kevadel toimuvateks valimisteks ettevalmistamise juures arvestama. Nüüd on hea aeg riigirahanduse tugevdamiseks, sealhulgas reservide suurendamiseks.
Üha suuremat muret teeb Eesti pingelisemaks muutunud tööjõuturg. Ehitussektoris on näha tasapisi arenevat ohtu ülekuumenemiseks – hooneehituses on nii nõudlus kui ka pakkumine suur, riik investeerib taristusse, kuid ehitushinnad on kasvamas. Kuigi Rootsi kinnisvarasektoriga seotud riskid on viimasel ajal vähenenud, tuleb nendega jätkuvalt arvestada. Maailmakaubandu-ses on riskid hiljuti suurenenud: USA tollitariifid terasele ja alumiiniumile võivad suurendada protektsionismi ning seeläbi mõjutada negatiivselt välisnõudlust.
Vaata kõiki majandusprognoosi slaide siin.
