investeerimisblogi

Investeerimisfondid sobivad nii algajale kui kogenud investorile

Paljude alustavate investorite teekond investeerimismaailmas saab alguse just investeerimisfondidest. Heidame pilgu investeerimisfondidele ja selgitame, kuidas valida fonde, kui oled teinud otsuse raha enda heaks tööle panna.

Teadaolevalt pärineb esimene kaasaegne investeerimisfond 18. sajandi Hollandist. Abraham van Ketwich asutas 1772. aasta finantskriisi järel fondi nimega „Eendragt Maakt Magt“ (Ühtsusest sünnib jõud). Fond pakkus väikeinvestoritele võimalust investeeringuid ja riske hajutada. Ka täna on see endiselt üks investeerimisfondide peamisi eeliseid teiste investeerimisvõimaluste ees.

Esimesed avatud investeerimisfondid asutati umbes sada aastat tagasi Ameerika Ühendriikides, mida tänapäeval loetakse maailma kõige mõjuvõimsamaks finantskeskuseks. Fondide rajamist kiirendas Suurele Depressioonile järgnenud USA aktsiaturu reform, kuid investeerimisfondide tõeline kuldajastu algas 1980ndatel ning kestab tänaseni.

Näiteks eelmise aasta esimese kvartali seisuga hinnati kogu maailma investeerimisfondide koguväärtuseks 47 000 miljardit eurot.

Kuidas investeerimisfondid töötavad?

Investeerimisfond koosneb väga paljude investorite rahast ning seda haldab professionaalne fondijuht. Kogu fondi investorite raha investeeritakse väärtpaberitesse vastavalt valitud strateegiale — ettevõtete aktsiatesse ja valitsuste või ettevõtete võlakirjadesse.

Fondi strateegia võib olla ka oluliselt kitsam. Fondijuht võib keskenduda nii kinnisvarale, toorainetele või erinevatele sektoritele. Selles seisnebki fondide võlu ja erinevus: igal fondil on oma eripärane investeerimisstrateegia. Valitud investeerimisstrateegiast sõltub fondi investeerimisrisk ja vastavalt ka eeldatav tootlus.

Aktsiad või muud varad, mis moodustavad fondi portfelli, valib fondihaldur analüütikute poolt eelnevalt heakskiidetud ettevõtete seast. Seetõttu ei pea algajad investorid aktsiaid valides ise pead murdma. Nagu Eendragt Maakt Magti puhul, välistatakse sellega risk kõik ühele kaardile panustada, sest fondi portfell koosneb reeglina paljude erinevate ettevõtete aktsiatest.

Samuti on fonde, mille puhul järgitakse passiivselt börsiindekseid ning investeeritakse proportsionaalselt konkreetse börsiindeksi koosseisuga. Näiteks võib üks fond järgida USA aktsiaindeksit S&P 500, teine aga Euroopa või Aasia riikide indekseid.

Investeerimisfondide teine oluline eripära on regulaarselt uuenev investeerimisportfell. Üksikinvestor peab regulaarselt jälgima konkreetse sektori või piirkonna turuseisu, lugema ettevõtete või valdkonna aruandeid ja tehtud valikuid järjepidevalt üle vaatama. Investeerimisfondis teeb selle töö investori eest ära fondijuht.

Väikeinvestor saab endale sobilikesse fondidesse investeerida igakuiselt ka väikeseid summasid. Ise üksikaktsiatest sarnase portfelli koostamine läheb tehingutasude tõttu oluliselt kulukamaks. Fonde on maailmas palju ning uued maailmas tekkivad trendid toovad igal aastal fondimaastikule uusi spetsiaalseid temaatilisi fonde. Viimastel aastatel meelitavad investoreid aina enam fondid, mis valivad jätkusuutlikke investeeringuid ja arvestavad keskkonnamõjusid, ettevõtete sotsiaalset vastutust ja hea valitsemistava järgmist. Inglisekeelsetes tekstides kasutatakse jätkusuutlikke fondide puhul lühendit ESG, mis on eriti populaarsed Euroopa investorite hulgas.

Suurt huvi kasvu jätkusuutlike investeerimisfondide vastu näitab fakt, et 2020. aastal ületas selliste fondide maht esimest korda ajaloos maagilise triljoni dollari piiri. Märgiline muutus eelmisest aastast on investoritele avanenud võimalus esimest korda investeerida Pariisi kliimakokkulepet järgivatesse investeerimisfondidesse. Swedbank Robur tutvustas esimesena maailmas investeerimisfonde, mille strateegia järgib rangelt 2015. aastal Pariisis sõlmitud rahvusvaheliste kliimamuutuste vastu võitlemise kokkuleppeid. Lühidalt tähendab see, et fondidesse ei võeta ühegi ettevõtte väärtpaberit, mis ei vasta Pariisi kliimakokkulepetele.

Milline fond mulle sobiks?

Tänu fondide mitmekesisusele saavad kõik investorid valida just neile sobiva investeerimissuuna. Fonde saab valida vastavalt eelistatud investeerimisstrateegiale, geograafilisele piirkonnale või tegevussektorile alates energeetikast lõpetades kinnisvara või biotehnoloogiaga. Valitud strateegia määrab aktsiate või võlakirjade osakaalu fondi portfellis. Kindlasti tasub meeles pidada, et mida suurem on erinevate aktsiate hulk fondis, seda suuremad on fondi osakute kõikumised ning seeläbi ka risk. Suurema võlakirjade osakaaluga fond on tõenäoliselt stabiilsem, kuid selle eeldatav tootlus on ka madalam.

Riskide sobivust peab iga alustav investor hindama oma investeerimiseesmärkide põhjal olenevalt sellest, kas eesmärgiks on kõrgem tootlus või säästude stabiilsem kasv. Kindlasti tuleb arvestada, et iga investeeringuga kaasnevad väiksemad või suuremad riskid, sest päris riskivaba ei ole ükski investeering. Enne investeerimisotsuse tegemist võrdle erinevate investeeringute tootlust, kuid arvesta, et varasem tootlus ei garanteeri sama tootlust tulevikus. Sellegipoolest aitab ajalooline tootlus mõista, milliseid kõikumisi valitud fondide puhul võib esineda.

Kuidas astuda esimene samm?

Swedbank pakub laia valikut investeerimisfondide osakuid. Valida saab nii Swedbanki enda kui ka teiste fondivalitsejate poolt juhitavate fondide seast. Nimekirjas on nii aktiivselt juhitud fondid kui laia spektriga passiivsed indeksfondid (ETF).

Investeerimisega alustamiseks tuleb esimese sammuna avada väärtpaberikonto. Kui väärtpaberikonto on avatud, saad vastavalt oma investeerimiseesmärkidele valida fondide hulgast endale sobivaimad. Swedbanki poolt hallatavatel fondidel puuduvad erinevalt paljudest konkurentidest fondide tehingutasud ning neid saab väärtpaberikontol hoida ilma hoidmistasu maksmata. Igal Swedbanki fondil on konkreetne haldustasu, mis teeb investeerimisega kaasnevate kogukulude hoomamise investori jaoks lihtsaks.

Investeerimisega alustamiseks sobib hästi regulaarne investeerimine, mis tähendab, et soovitud summa, alustades kasvõi 1 euro, suunatakse iga kuu automaatselt Sinu valitud fondi. Regulaarne ja pikaajaline investeerimine aitab paremini tehingute ajastamisega seotud riske vähendada.

Kuigi investeerimiseks on lõpmatu hulk erinevaid võimalusi, ei tähenda see, et peaksid laskma investeerimismaailmal end hirmutada – alusta väikeste sammudega ja väikestest summadest, et investeerimismaailmaga tutvust teha.