Avalehele
Jätkusuutlik investeerimine – kuidas on seni läinud?

Jätkusuutlik investeerimine – kuidas on seni läinud?

Viimastel aastatel on finantsturgudel uue trendina esile kerkinud jätkusuutlik investeerimine. Euroopas investeeritakse peaaegu kogu investeerimisfondide raha jätkusuutlikesse fondidesse ja juba kaks kolmandikku Euroopa börsil kaubeldavatest fondidest (ETF) arvestavad jätkusuutlikkuse nõuetega. Mis on fondide jätkusuutlik investeerimine, kuidas see praktikas välja näeb ja millised on senised tulemused?

Üldiselt tähendab jätkusuutlik investeerimine, et arvestatakse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimismõõdikutega, mistõttu nimetatakse jätkusuutlikke investeeringuid vahel ka ESG investeeringuteks. Eesmärk on teenida tulu eetiliselt, pikaajaliselt ja väiksema riskiga. Näiteks fondivalitseja, kes pakub jätkusuutlikku fondi, valib investeerimisportfelli kõrge ESG reitinguga ettevõtteid, kes pakuvad jätkusuutlikke energialahendusi, tooteid ja teenuseid ning välistab investeeringud madala jätkusuutlikkuse reitinguga ettevõtetesse, näiteks tubaka-, relva- või naftatootjatesse.

Kuidas hindab finantsturg ESG investeerimist?

E viitab keskkonnale (ingl. environment) ja siin on peamine näitaja ettevõtte otsesed ja kaudsed kasvuhoonegaaside heitkogused. Tavaliselt mõõdetakse ja võrreldakse ettevõtte CO2 heidet ühe miljoni dollari tulu kohta. Olulised on ka näiteks ettevõtte kliima- või jäätmekäitluspoliitika. S viitab ettevõtte sotsiaalsele vastutustundele (ingl. social) ning siin mõõdetakse ettevõtte poliitikaid töötajate, klientide, tarnijate ja ühiskonna kui terviku suhtes. Näiteks hinnatakse, kui turvaline on töökeskkond, kas ettevõte suhtub klientidesse eetiliselt ja kas tarnijad vastavad ESG standarditele. G viitab juhtimiskvaliteedile (ingl. corporate governance)  ja investorid keskenduvad ettevõtte juhtimise analüüsile. Hindamisel lähtutakse sellest, kui sõltumatu on ettevõtte juhatus ja nõukogu, kas see on kaasav, milline on naiste ja vähemuste osakaal, milline on juhatuse tasustamispoliitika ning ettevõtte korruptsioonivastane ja riskijuhtimise poliitika.

Praktikas toimubki fondide jätkusuutlik investeerimine finantsturgudel peamiselt välistamise kaudu. Kõige sagedamini filtreeritakse vastavalt investori valitud jätkusuutlikkuse tasemele välja 5% kuni 75% kõigist aktsiaturu või indeksi ettevõtetest. Ülejäänud ettevõtetesse, mida loetakse jätkusuutlikeks, teeb fond investeeringu. Roheliste investeeringute hulk kasvab  iga aastaga ja Euroopas liigub turuosaliste hinnangul peaaegu kogu uus raha jätkusuutlikesse investeeringutesse. Euroopa ETF-i turul arvestab iga kolmas fond ETF jätkusuutlikkuse kriteeriumeid. UCITS börsil kaubeldavast 1900 fondist kasutab ESG filtrit juba 600.

Kuidas koostatakse jätkusuutliku fondi portfell?

Kõik algab ESG metoodikast ehk lähenemisest ettevõtete filtreerimisele. Igale emitendile antakse ESG reiting ja seejärel jäetakse välja madala reitinguga ettevõtted või isegi terved tööstusharud. Eelistatakse kõrge ESG reitinguga emitente. Kõige populaarsemad ESG-reitingute pakkujad on investeerimisuuringute ettevõtted Morgan Stanley Capital International (MSCI) ja Sustainalytics. Kõige pehmem MSCI ESG-filtriga indeks (ESG Screened) välistab umbes 7% kõigist ettevõtetest, samas kui kõige rangem SRI (sotsiaalselt vastutustundlikud investeeringud) välistab juba 75% kõigist emitentidest.

Indeksi metoodika püüab säilitada sektorite vahel tasakaalu kui välja arvata nafta- ja maagaasi töötlemine, mis on sageli täielikult välistatud. Seetõttu tähendab jätkusuutlikkus tavaliselt rohkem tehnoloogia ja tervishoiu suurettevõtete investeeringuid ning vähem investeeringuid nafta- ja gaasitootjatesse ning väikeettevõtetesse.

Kui tootlikud on jätkusuutlikud investeeringud?

MSCI ESG aktsiaturuindeksite järgi otsustades oli jätkusuutlike investeeringute tootlus kuni 2018. aastani praktiliselt võrdne nn tavaindeksitega, kuid siis hakkasid ESG investeeringud laiadest turuindeksitest mööda minema. Kõige rohelisem ja populaarseim MSCI World SRI indeks, mis filtreerib ESG parameetrite järgi 75% kõigist ettevõtetest, on 2017. aasta lõpust praeguseni edestanud tavalist MSCI World indeksit 9% võrra. 2022 oli ainus aasta, mil roheliste investeeringutega oli raskusi ning mitu finantsturgude trendi pöördus pea peale – võlakirjaturud näitasid ajaloo suurimat langust, tehnoloogiasektori aktsiad langesid ja kõige paremini läks nafta- ja gaasiettevõtetel. Näiteks MSCI World Energy kasvas eurodes 55% ja MSCI Maailm langes 13%.

Tõenäoliselt on ESG investeeringute senine positiivne dünaamika seotud uue raha sissevooluga jätkusuutlikku investeerimisideesse ja nüüd on paljudel küsimus, kas see on suhtarvudelt liiga kõrge hinnatase. Ettevõtte tulu ja turuväärtuse suhte (P/E) alusel on MSCI World SRI indeks 18% kallim kui MSCI World. Siinkohal tuleb aga välja tuua, et jätkusuutlikult investeerides investeerite igal juhul rohkem tehnoloogiasektorisse, kus P/E väärtused on kõrged, sest ettevõtete oodatav kasv on suurem.

Igal uuel positiivsel trendil on ka negatiivseid külgi. Jätkusuutlike fondide puhul on vähenenud investeeringute hajutamine, indeks ei vasta enam majanduse tegelikkusele, sest välditakse küll investeerimist CO2-mahukatesse ettevõtetesse, kuid samal ajal eelistatakse eratransporti ja lennatakse lennukitega, lisaks lahkuvad ebaeetilised ja saastavad ettevõtted avalikult turult erakapitaliturule ning finantsturg politiseerub.

Fondiinvesteeringutest 5–75% ettevõtete väljajätmise tõttu kannatab portfelli mitmekesisus ja tasakaal. Ajalugu näitab aga, et vaatamata emitentide väljajätmisele ei ole ESG- ja SRI-indeksid olnud laiadest indeksitest kõikuvamad. Mitterohelistel ettevõtetel on järjest raskem rahastust kaasata, sest ka pangad, kes järjest parandavad oma jätkusuutlikkuse parameetreid, ei paku finantseerimist. Finantsturu politiseerimise osas jääb veel lahtiseks küsimus, kui palju on ESG trend vasakpoolsete poliitiliste jõudude teene ja kuidas jätkusuutlikkus tulevikus areneb, kui parempoolne poliitika muutub USA-s ja mujal maailmas mõjukamaks.

Kasulik eetiliselt ja rahaliselt

Kokkuvõttes on jätkusuutlik investeerimine seni olnud mitte ainult eetiliselt, vaid ka rahaliselt kasulik. Tõenäoliselt on selle põhjus investorite suur huvi ja raha sissevool uude investeerimisideesse. Jätkusuutliku investeerimise eesmärk ei ole raha teenida lühiajaliselt, vaid pikaajaliselt ja väiksema riskiga. See on endiselt uus ja kiiresti arenev investeerimisvõimalus, mistõttu ei tohiks seda tasuvusnäitajate esimeste languste korral maha kanda. Näiteks kehtivad Euroopa Liidus standardid ja nõuded jätkusuutlikele investeeringutele alles väga lühikest aega ning populaarsust koguvad uued fondid, mis vastavad ÜRO Pariisi kliimaleppe põhimõtetele. Sellised fondid filtreerivad tavaliselt välja umbes pooled turu emitentidest ja panevad rohkem rõhku kliimaaspektidele.

Tulevik näitab, kas jätkusuutliku investeerimise positiivne hoog jätkub, kuid see trend on tulnud selleks, et muutuda uueks investeerimisstandardiks.