Kes on Baltimaade kõige kõvemad investeerijad?

Selle aasta esimese viie kuuga ületas Swedbank Baltikumis pikaajalisi sääste ja investeeringuid omavate klientide arv poole miljoni piiri, jõudes 522 188 investorini. Eesti Swedbankis kasvas selle ajaga säästmise ja investeeringutega tegelevate klientide arv enam kui 5000 võrra. Kuhu investorid oma raha kõige meelsamini paigutavad?

Pooled Eesti pikaajalistest investeerijatest Swedbankis koguvad raha pensioni III sambasse ning 43% investeerib otse väärtpaberitesse. Väärtpaberitesse investeerijate osakaal on Eestis Balti riikidest suurim ning neisse otseinvesteeringud kasvavad ka kõige kiiremini.

Enamik pikaajalistest säästjatest ja investeerijatest on vanuses 36–50, kuid kõige tempokamalt kasvab investorite arv vanuserühmas 18–25. Selle üks põhjustest on see, et Swedbank ergutab noori 18. aasta sünnipäeva tegema samme investeerimismaailmas, kinkides 20 euro väärtuses fondivalitseja Swedbank Robur osakuid.

“Noorte huvi investeerimise vastu järjest kasvab ning nad astuvad sel teel üha pikemaid ja jõulisemaid samme. Ka selleaastases Swedbank Eesti noorte uuringus kinnitasid  lausa 42% noortest, et mõtlevad oma tuleviku paremale kindlustamisele,” ütleb Swedbanki investeerimise valdkonnajuht Kadi Tõnismaa. Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud ka 5% noorte huvi pensioni ja pikaajaliste investeeringute vastu.

Pikaajaline investeerimine viib sihile

Suurimad investeeritud summad on üle 50-aastastel klientidel. “See kõneleb pikaajalise ja järjepideva investeerimise mõjust ning selgitab hästi, miks tasub investeerimisega alustada pigem varem, kui hiljem ning investeerida regulaarselt ning keskenduda pikaajalisusele,” sõnab Kadi Tõnismaa.

Kõige eelistatum investeerimisvalik Swedbanki klientide hulgas on Swedbank Robur fondid. Kuigi kõigi Balti riikide peale kokku on pensioni III sambasse investeerijaid üle kolme korra rohkem kui fondiinvestoreid, on investeeringute rahavoog fondidesse suurem.
Suurimad summad liiguvad just investeeringutesse: Swedbank Eesti klientide keskmine investeeringute väärtus on ligi 13 900 eurot, pensioni III sambasse kogutud 4738 ning lastele säästetud 4372 eurot. Kõige innukamad lastele raha kogumises on Leedu inimesed ning kõige tagasihoidlikumad Eesti inimesed.

Mehed on rohkem investeerimise usku, naised säästavad

Mehed investeerivad naistega võrreldes mõnevõrra rohkem, naised eelistavad rohkem pikaajalist säästmist. Meestel on naistega võrreldes investeeritud ka  kaks korda suuremad summad – Eesti naiste keskmine investeeritud summa on 8058 eurot, siis meestel on see 18 690 eurot. Need kaks tendentsi on Balti riikides sarnased.

Üle poolte (51%) Swedbankis investeerivatest Eesti naistest kogub raha pensioni III sambasse, 46% on investeeringud ning 64%-l on kogumistoode lapse tuleviku kindlustamiseks.

Kui otse väärtpaberitesse investeerivate naiste osakaal on Eestis võrreldes Läti ja Leeduga mõnevõrra suurem. Lüües aga kokku pensioni III samba, investeeringud ja lapsele raha kogumise, on Balti riikidest siiski Lätis suurim osakaal naisi, kes raha sel moel säästab ja investeerib.

Eesti noored teevad investeeringutega silmad ette

On igati loomulik, et vanematel investoritel on investeeritud summad suuremad kui noorematel. 51–64aastaste investorite keskmine investeeritud summa Swedbank Eestis on ligi 27 000 eurot, 36–50aastastel on see veidi üle 13 700 euro. “Vanemate investorite kasuks on rääkinud aeg, aga ka soodsamad võimalused. Kõrgem palk ja juba korraldatud elu on võimaldanud kulutusi teisiti planeerida ning paigutada suuremaid summasid investeeringutesse,” tõdeb Kadi Tõnismaa.

Võrreldes Eesti investorite investeeritud summasid teiste Balti riikide omadega, joonistub välja, et vanuserühmas 36–65+ on suurimad keskmised investeeritud summad lätlastel. Neile järgnevad leedukad ja siis eestlased. Lätiga võrreldes on Eesti inimestel selles vanusevahemikus investeeritud keskmiselt 6300 eurot vähem. 
Huvitav on aga see, et nooremates vanuserühmades on vastupidi – Eesti noorte investorite investeeritud summad on naabritega võrreldes suuremad. Kõige nooremas vanuserühmas ehk 18–21aastaste hulgas on ületavad Eesti noored keskmiste investeeritud summade poolest rohkem kui kahekordselt Läti ja Leedu noori. Vanuserühmas 22–25 on Läti noored aga võtnud suuremaid investeermissamme ning jõudnud sellega Eesti noortele üsna kannule. 26–35aastaste Eesti inimeste keskmine investeeritud summa (6044 eurot) on Läti inimestega (5841 eurot) üsna samas suurusjärgus, kuid tervelt 1700 eurot kopsakam kui leedukatel.

Investeerimisteenuseid pakub Swedbank AS. Tutvu tingimustega ja pea nõu asjatundjaga. Käesolevat teavet ei tohiks käsitleda investeerimissoovituse või- nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid.