Kokkuvõte investorile: Enefit Green teel Tallinna börsile
Taastuvenergia ettevõte Enefit Green teatas 23. septembril, et on alustanud ettevalmistusi esmase avaliku aktsiaemisiooni (IPO) läbi viimiseks ning aktsiate noteerimiseks Tallinna börsi põhinimekirjas. Järgnevalt võtame avaliku info põhjal kokku, mis ettevõttega on tegemist ja tutvume investori jaoks olulise infoga.
Enefit Green asutati 2016. aastal kui Eesti Energia koondas kõik taastuvenergia tootmisüksused ühte ettevõttesse, et viia ellu kontserni uut strateegiat, mis näeb ette kontserni taastuvenergia tootmise osakaalu kiiret kasvu. Ettevõtte taastuvenergia tootmise algus ulatub aga aastasse 2002, kui Eesti Energia püstitas esimese kaasaegse elektrituuliku Virtsus.
Oluline arenguhüpe toimus 2018. aastal kui Enefit Green ostis 287 megavatti taastuvenergia tootmisvõimsust omanud Nelja Energia ja kasvas omandamise järel Balti riikide suurimaks tuuleenergia tootjaks. Sellega ettevõtte kiire kasv ei piirdunud, sest 2018. aastal siseneti Soome taastuvenergia turule kui osteti Tolpanvaara tuulepargi arendusprojekt. Aasta hiljem omandas Enefit Green Poolas 19 megavatise tootmisvõimsusega päikeseparkide portfelli.
Tänaseks on ettevõttel Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas – kokku 22 tuuleparki, 38 päikeseelektrijaama, 4 koostootmisjaama, pelletitehas ja hüdroelektrijaam. Kogu taastuvelektri tootmisvõimsus on 457 megavatti ning 2020. aastal tootis Enefit Green kokku 1,35 teravatt-tundi (TWh) elektrit. See on võrdne umbkaudu kahe kuu jooksul kogu Eestis tarbitud elektriga.
Suurima panuse Enefit Greeni elektritoodangusse andsid möödunud aastal Eestis ja Leedus asuvad tuuleelektrijaamad, mis tootsid kokku 1,14 TWh elektrit. Ettevõtte suurimaks tuulepargiks on Leedus asuv Šilute, mis valmis 2016. aastal ja koosneb 24-st 2,5 MW võimsusega elektrituulikust ning pargi koguvõimsus on 60 megavatti. Selle prognoositav aastane toodang on 230 gigavatt-tundi elektrit. Eesti suurim tuulepark, 48 megavatti tootmisvõimsust, asub Läänemaal Aulepas, kus 16 tuuliku aastatoodang on kokku ligikaudu 80 gigavatt-tundi elektrit.
Tootmisvõimsused kasvavad
Enefit Green on välja öelnud, et ettevõtte ambitsioon on olla regioonis kõige kiiremini kasvav taastuvenergia ettevõte ning lähiaastatel on kavas tootmisvõimsusi suurendada 600 megavati võrra, millest 43,2 megavatti on juba ehituses. Ehitustööd käivad Leedus Šilale II nimelises tuulepargis, kus ligi 60 miljonit eurot maksva arendusega püstitatakse 2023. aasta alguseks 12 tuulikut nimivõimsusega 3,6 megavatti. Uute tuulikute prognoositud aastane toodang on suurusjärgus 160 gigavatt-tundi ehk ligi 14% ettevõtte tänasest aastasest tuuleelektri toodangust.
Kui täna on ettevõtte taastuvelektri tootmisvõimsus 457 megavatti, siis kogu välja öeldud arendusportfelli realiseerimisel kasvatab ettevõte tootmisvõimsusi, enda seniste plaanide kohaselt aastaks 2025, rohkem kui kaks korda 1,1 gigavatini. Ambitsioonikale kasvuplaanile lisandub samuti ettevõtte poolt varem välja öeldud avamere tuuleparkide arenduspotentsiaal kuni 2100 megavatti. Kokku on Enefit Greeni lühikeses ja pikas perspektiivis töösse võetud arendusprojektide koguvõimsus Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes kuni 4,3 GW.
Arvestades kõiki eelnevalt loetletud arendamis- ja planeerimisjärgus tootmisvõimsusi vajab Enefit Green lähiajal palju uut kapitali. Ettevõtte juhatuse esimehe Aavo Kärmase välja öeldule tuginedes võibki börsile liikumise peamiseks põhjuseks lugeda vajadust rahastada planeeritud taastuvelektrijaamade ehitust ja ettevõtte kiiret kasvu.
Enefit Green ja IPO
Täna ei ole veel vastuseid investoreid kõige enam huvitavatele küsimustele nagu kui suur osa ettevõttest börsile viiakse, mis on aktsiate pakkumishind ja millal algab aktsiate avalik pakkumine. Küll on Enefit Green avaldanud kodulehel aktsiate avalikku pakkumist tutvustava rubriigi ning sealt leiab ettevõtte kohta erinevaid tootmis- ja finantsnäitajaid.
Kodulehelt leitava info põhjal saame teha ülevaatliku kokkuvõtte, et 100% ulatuses Eesti Energia kontsernile kuuluv Enefit Green teenis 2020. aastal 162,7 miljonit eurot tulu, 110,2 miljonit eurot kulumieelset kasumit ja 67,9 miljonit eurot kasumit. Samuti maksis ettevõte möödunud aasta tulemustest omanikele dividende netosummas 27,1 miljonit eurot. Dividendipoliitika kohta on ettevõte öelnud, et börsiettevõttena on eesmärk maksta iga-aastaselt 50% eelneva aasta netokasumist aktsionäridele välja dividendidena.
Kuigi ettevõtte kodulehel 23. septembril avaldatud dokument annab võimaluse ettevõtet põhjalikult analüüsida, siis aktsiate märkimise või mitte märkimise üle otsustamise aluseks on aktsiapakkumise prospekt. See avaldatakse peale ettevalmistavate tegevuste lõpule viimist ning prospekti kooskõlastamist Finantsinspektsioonis.
Käesolev artikkel on kirjutatud vaid informatsioonilistel eesmärkidel ning käesolevat teavet ei tohiks käsitleda kui soovitust, nõuannet, pakkumust või juhist finantsinstrumendi ostmiseks või müümiseks ega mistahes järgnevaks tehinguks. Antud teave põhineb meie hinnangul usaldusväärsetest allikatest saadud infol. Tuletame meelde, et investeeringutelt tootluse teenimine eeldab endast alati riski võtmist ning mineviku tootlus ei garanteeri sarnast tootlust tulevikus.
