Korporatiivne sündmus – kõlab nagu pidu? 

Kogenud investoritele on sõnapaar „korporatiivne sündmus“ tuttav, kuid nii mõnegi algaja võtab see nõutult kukalt kratsima ning ärgitab internetist abi ammutama.  

Korporatiivne sündmus (ingl corporate action) on ettevõtte oluline otsus ja tegevus, mis mõjutab aktsionäre või teisi investoreid. Selle mõjul võivad muutuda ettevõtte väärtpaberite väärtus, struktuur või omanike õigused ning see mängib rolli nii ettevõtte kui ka investorite strateegiates.  

Korporatiivseid sündmusi on palju, alates dividendide maksmisest kuni aktsiate jagunemise, ettevõtte ülevõtmise või ühinemiseni. Aktsionäride ja võlakirjaomanike üldkoosolekud ja erakorralised koosolekud kuuluvad samuti nende hulka. Korporatiivsete sündmuste toimumisest on igal investoril oluline teada, kuna need mõjutavad otseselt investeeringute väärtust ja tootlust.  

Vabatahtlik ja kohustuslik korporatiivne sündmus 

Üldjuhul algatab korporatiivse sündmuse ettevõte ehk emitent, erandiks on ülevõtmised. Korporatiivse sündmuse toimumiseks peab koosolek selle esmalt heaks kiitma.  

Korporatiivsed sündmused jagunevad laias laastus kaheks: vabatahtlikeks ja kohustuslikeks.  

• Vabatahtlik korporatiivne sündmus on ettevõtte algatatud tegevus, mille korral investoril on võimalus ise otsustada, kas ta soovib selles osaleda. See tähendab, et investorile tehakse pakkumine, kuid ta ei pea seda vastu võtma. Näiteks: väärtpaberite märkimine, tagasiost ja ülevõtmispakkumine 

• Kohustuslik korporatiivne sündmus on ettevõtte tehtav tegevus, mis mõjutab kõiki investoreid automaatselt, ilma et nad peaksid midagi otsustama või eraldi kinnitama. Investor on sel juhul sündmusega n-ö kaasa tõmmatud, sest see tuleneb ettevõtte otsusest ning mõjutab kõigi väärtpabereid ühtemoodi. Näiteks dividendide maksmine, splitid, ühinemised 

Lisaks võib välja tuua nn valikuvõimalusega (ingl choice) sündmuse, kus emitent langetab ise otsuse investori eest olukorras, kus investor ei ole ise otsust teinud. Näiteks võidakse dividendide väljamaksmiseks anda investorile valik, kas ta soovib neid rahas või aktsiatena. Selliste dividendide puhul on kasutusel ka termin valikdividendid. Kui investor otsust ei tee, siis rakendub vaikimisi valik, mis on varem koosolekul kokku lepitud või valiku võib teha ka investorile teenust pakkuv pank. Nimelt on enamuses suurtes pankades jaekliendile mõeldud investeerimisteenust puudutavatesse tingimustesse sisse viidud, et taolistes olukordades saavad nad otsuse kliendi eest langetada. Üldjuhul valitakse sellistes olukordades dividendide väljamakse rahas.

Korporatiivsete sündmuste puhul sõltuvad detailid kohaliku turu praktikast, väärtpaberiturgu mõjutavatest regulatsioonidest  ja kohalikust seadusandlusest. 

Tegelikult on korporatiivseid sündmusi enam kui 50 tüüpi, ning võib juhtuda, et emitent ei oska sündmust ka siis täpselt määratleda.  

Peamised korporatiivsed sündmused 

1. Dividendid 

Ettevõtted jagavad kasumit aktsionäridele dividendidena – rahaliselt või aktsiatena. Dividendid suurendavad investorite tulu ja võivad mõjutada ka aktsia hinda. Näiteks ex-date’i päeval, mil aktsia ostmisel investor enam dividendi õigust ei saa, langeb aktsia hind üldjuhul dividendisumma võrra. Seega on tegemist täiesti tavalise olukorraga – dividendide maksmine on ettevõttele raha väljavool ning selle mõjul kahaneb ettevõtte väärtus.  

Dividendid maksustatakse ettevõtte asukohariigi seaduste järgi. Üldjuhul laekuvad need investoritele juba maksuvabalt ehk tulumaksu on asukohariik kinni pidanud.  

Ka need dividendid, mida emitent otsustab välja maksta aktsiates, on maksustatud sarnaselt nagu dividend, mis makstakse välja rahas. 

2. Aktsiate split 

Aktsiate jagunemise ehk split’i korral suurendatakse aktsiate arvu ning aktsia hind väheneb proportsionaalselt. Näiteks kui üks aktsia jagatakse kaheks, muutub iga aktsia hind poole väiksemaks, kuid ettevõtte koguväärtus jääb samaks. Seda võidakse teha näiteks aktsiate kättesaadavuse ja kauplemise aktiivsuse suurendamiseks.  

3. Aktsiate tagurpidi split (ingl reverse split) 

Vastupidise protsessi, tagurpidi split’i korral vähendatakse aktsiate arvu ja nende hind tõuseb üldjuhul proportsionaalselt. Seda kasutatakse sageli aktsia hinna tõstmiseks, et vastata näiteks börsi miinimumhinna nõuetele. Nii split’i kui ka tagurpidi split’i käigus võib muutuda ka väärtpaberite ISIN ehk rahvusvaheline väärtpaberi kood.  

4. Aktsiate tagasiostmine (ingl buyback) 

Ettevõte ostab turult tagasi oma aktsiaid, vähendades sellega aktsiate koguarvu. See suurendab ülejäänud aktsionäride osalust ja võib suurendada aktsiate väärtust.  

5. Ülevõtmispakkumine (ingl takeover offer) 

Ülevõtmispakkumise korral pakub teine ettevõte või investor aktsiate ostmist kindla hinnaga. Investor saab otsustada, kas müüa aktsiad pakkumisega liitudes või jätta alles. Ülevõtmispakkumine võib olla ka esimene samm börsilt lahkumiseks. Näiteks ettevõte teeb aktsionäridele vabatahtliku ülevõtmispakkumise ning kui ta omandab selle kestel olulise koguse (näiteks Eestis üle 90%) aktsiatest, saab ta ka ülejäänud aktsiad turult tagasi osta, aga siis juba kohustusliku ülevõtmise egiidi all.  

Ülevõtmispakkumise käigus võidakse pakkuda vahetust teise ettevõtte väärtpaberite vastu. 

6. Võlakirjade lunastamine (ingl redemption) 

Kui ettevõte lunastab emiteeritud võlakirjad, makstakse investoritele välja nimiväärtus. See võib muuta ettevõtte kapitalistruktuuri.  

7. Ühinemised ja omandamised (ingl mergers and acquisitions) 

Kui ettevõte ühineb teise ettevõttega või omandab selle, muutub sageli aktsionäride osalus ja aktsiate väärtus. Need sündmused võivad olla kas väga kasumlikud või suurendada riske.  

Kohustusliku ühinemise käigus vahetatakse väärtpaberid raha või uute aktsiate vastu. Üldjuhul investor ei pea selleks eraldi korraldust andma.  

8. Eesõigustega märkimine (ingl rights issue) 

Eesõigustega märkimist kasutab ettevõte tavaliselt siis, kui soovib olemasolevatelt aktsionäridelt kaasata täiendavat kapitali. Aktsionärid saavad õiguse osta ehk märkida uusi ettevõtte aktsiaid soodsamalt kui turuhind. Olemasolevatele aktsionäridele kantakse kontodele ostueesõigused.  

Ostueesõigused võivad olla sarnaselt aktsiatega vabalt kaubeldavad ning aktsionärid saavad neid soovi korral müüa või juurde osta. Samas on oluline meeles pidada, et kui ostueesõigustega kauplemise aeg lõppeb, siis ostueesõigused kustutatakse väärtpaberikontolt. Kui investor soetas ostueesõigusi selleks, et märkida nende eest endale uusi aktsiaid, kuid jättis aktsiate märkimise tegemata, saab ta ostueesõiguste kustutamisega kahju – ostueesõiguste eest välja käidud raha on siis asjatult kulutatud. Seetõttu on väga oluline mõista, mida tähendab ostueesõigus ja kuidas sellega toimida.  

9. Pankrot või likvideerimine 

Kui ettevõte lõpetab tegevuse või läheb pankrotti, kaotavad aktsionärid tihti oma investeeringu. Juhul kui vara jääb alles, jagatakse see prioriteetide alusel võlausaldajate ja aktsionäride vahel.  

Väärtpaberikontol olevad pankrotistunud või likvideeritud ettevõtte aktsiad kustutatakse kontolt alles siis, kui väärtpaber on ka registrist kustutatud. Seetõttu võib tekkida olukord, kus pankrotistunud ettevõtte aktsia püsib pikalt väärtpaberikontol ning sellega ei saa midagi ette võtta.  

10. Eraldamine (ingl spin-off, de-merger) 

Eraldamine tähendab sündmust, kus ettevõte eraldab põhitegevusest ühe osa ning kannab senistele ettevõtte aktsionäridele üle uue moodustatud ettevõtte aktsiad. Põhjuseks võib olla ettevõtte reorganiseerimine, vajadus eraldada ettevõttest ühe konkreetse tegevusala riskid või kaasata sinna eraldi kapitali.  

11. Delistimine/denoteerimine 

Ettevõtte aktsiad või muud väärtpaberid eemaldatakse börsilt ning nendega ei saa enam kaubelda. Investori jaoks muutub väärtpaberite hilisem müük keeruliseks.  

Olulised kuupäevad 

Cum-date – viimane päev, mil investoril on väärtpaberit ostes veel õigus saada ettevõtte dividende.  

Ex-date – kuupäev, millest alates investor väärtpaberit ostes enam ei oma õigust dividendidele. 

Record date – nende investorite nimekirja fikseerimiskuupäev päeva lõpu seisuga, kes on õigustatud saama dividende või muid õigusi, muuhulgas osalema koosolekul.  

Need kuupäevad on seotud kauplemistsükliga, ehk kuidas väärtpaberitehingud arvelduvad. USA-s ja Kanadas on näiteks ex-date ja record date sama kuupäev, sest seal on kauplemistsükkel T+1 (tehingu sisestamise päev pluss 1 päev). Euroopas kehtib veel kauplemistsükkel T+2 ehk üks tööpäev on aktsial ex-date ja sellele järgnev tööpäev record date.  

Korporatiivsete sündmuste olulisus 

Enamik korporatiivseid sündmusi mõjutab ettevõtte väärtust ja seega ka aktsiahinda: 

• positiivse sündmuse mõjul võib hind tõusta; 

• negatiivse sündmuse mõjul võib hind langeda. 

Näiteks dividendide teade või kasumi hüppeline kasv võib hinda tõsta, aktsiate emissioon hinda aga ajutiselt langetada.  

Lisaks hinnale peavad investorid jälgima väärtpaberi kauplemisstaatust ja delistimise plaane. Nagu mainitud, muudab delistimine väärtpaberid mittelikviidseks ja raskendab nende hilisemat müümist.  

Sündmuste jälgimine annab investoritele võimaluse hinnata nende võimalikku mõju oma investeeringutele ja vältida ootamatute riskide teket. Seega on korporatiivsed sündmused lahutamatu osa iga eduka investori teadmiste pagasist.  

Kuidas korporatiivsetele sündmustele reageerida? 

Investorile on oluline jälgida ettevõtte pressiteateid, börsiteateid ja ka analüüse. Nii hoiab ta end kursis, mis aktsiaga toimub. Kui aset leiab mõni korporatiivne sündmus, saab investor sellele aegsasti reageerida.  

Ettevõtted avaldavad teavet oma veebilehtedel. Börsil noteeritud ettevõtetel on kohustus edastada teave ka börsiteadete kaudu. Balti börs on suurepärane näide, kus teave on väga hõlpsasti kättesaadav.  

Tavaliselt avaldatakse pankade internetipankades parajasti aset leidvad vabatahtlikud korporatiivsed sündmused. Kui investor teab, et ta portfellis oleva aktsiaga on toimumas näiteks ülevõtmispakkumine, saab ta huvi korral minna oma panga veebilehele ning pakkumise vastu võtta.  

Nii vabatahtlikel kui ka kohustuslikel korporatiivsetel sündmustel on fikseeritud tähtajad, mida peab jälgima. Kuna väärtpaberid kuuluvad eri riikides tegutsevatele ettevõttetele ning neid hoiavad paljud haldurid üle maailma, võivad korporatiivse sündmusega seotud kanded võtta natuke rohkem aega, kui ettevõte on ametlikus teadaandes märkinud. Näiteks kannab pank dividendid alles siis investorile, kui dividendide väljamakseks mõeldud raha on jõudnud sellesse panka, mille teenust investor kasutab. Sama on teiste kohustuslike sündmustega – split’i korral kantakse väärtpaberikontole juurde tekkinud aktsiad alles siis, kui need on jõudnud investori pangani.  

Vabatahtlike sündmuste puhul peab investor alati jälgima oma kodupangas kuvatavat esitamise tähtaega. Need võivad nimelt paari päeva võrra erineda turul välja kuulutatud tähtajast. See on tingitud korralduste kogumisest ja edastamisest alamhaldurile või agendile – korralduste info peab jõudma emitendini välja kuulutatud kuupäevaks. Eestis korraldatud pakkumiste tähtajad on kliendile alati rohkem lähemal emitendi välja kuulutatud kuupäevast kui  välisväärtpaberitel. 

Kokkuvõtteks 

Korporatiivsed sündmused on olulised, sest nende mõjul võib muutuda aktsia väärtus ja investori positsioon ning need annavad arusaama ettevõtte strateegiast. Need on sündmused, millega investoril on kasulik alati kursis olla.  

Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid.