Kuidas investorina segastest aegadest võitjana läbi ujuda?

Swedbanki „Investeerimisjutud“ podcasti’i eestvedajate Siim Uusma ja Tarmo Tanilasega käis rääkimas laialdase silmaringi ja teravate analüüside poolest tuntud majandusekspert Raivo Vare, kellega sai räägitud majandus- ja rahandusmaailmas ning geopoliitikas toimuvast. Samuti sellest, milliseid otsuseid algaja, keskmine või edasijõudnud investor võiks selle tuules või tõttu teha.

Raivo Vare põhiline soovitus on jätkuvalt hoida investeerides rahulikku meelt ja mõelda pikaajaliselt. Heade investeeringute aluseks peab Vare põhjalikku arusaama geopoliitilisest olukorrast ning möönab, et riskides on võimalik kriisist ka võita.

Kuidas kriisist läbi tulla?

„Maru rahulik peab olema. Need võnked, mis toimuvad majanduses ja turgudel on ju kõik korduvad,“ tõdeb Vare. Investeerimisel on Vare ise seetõttu jaganud oma raha erinevate investeeringute vahel ning peab ennast selles mõttes klassikuks.

Valdkondadest, kuhu investeerida, nimetab Vare energiasektorit ja kinnisvara. Energiasektoris näeb ta tulevikku nii rohelisel energial kui ka fossiilkütustel põhineval energial, kuna nõudlus juhitava elektrienergia järgi on püsivalt suur. Vare toob seda teesi kinnitava näitena Lõuna-Saksamaa, kus tööstusel on teravad energia vajakajäämised. Kinnisvarasse investeerimist nimetab Vare samuti selliseks paljuräägitud varaklassiks, mille portfellis omamist tasub kaaluda. Lisaks investeeringutele hoiab ta osa raha ka puhvrina, et võimalusel saaks kiirelt reageerida investeerimisvõimalustele.

Swedbanki investeeringute strateegi Tarmo Tanilase küsimuse peale, kuidas kõiki investeerimisteooriaid ja põhisoovitusi arvesse võttes investorid ikkagi jahedat meelt ja külma pead saaksid hoida antud olukorras, soovitas Vare vaadata alati pikka vaadet. „Praegu ei ole midagi uut, mis majanduses ja turgudel toimub. Seekord ei ole see olnud ehk selline klassikaline majandustsükliline kriis seoses pandeemiaga, kuid põhimõtteliselt on ikka seesama ja käitumismustrid korduvad,“ ütleb Vare. Tema sõnul oleme 30 aasta jooksul näinud juba kolme kriisi ja seetõttu tasub ajaloost õppida.

„Investoritele soovitan, et tuleb hoida pikka vaadet. Mina olen spekulandina oma vitsad juba väga ammu kätte saanud ja seepärast liigitan ennast strateegilise mõtlemisega investoriks. Me teeme investeerimisotsuseid koos pojaga ühise firma alt ning koos otsuseid tehes ja mitte tõmmeldes on vigu vältida kindlasti palju lihtsam. Investeerimisel tuleb lähedastega pead kokku panna ja arutada, et kuidas kõige õigem on. Ja kui teil on mingisugune riskitaluvus, siis väikses ulatuses võib ju seda riski nii-öelda ette võtta, et segastel aegadel võita,“ räägib Vare.

Millega investeerimisel arvestada?

Selleks, et teha oskuslikke investeeringuid, tuleb paremini mõista, mis on meid praegusesse kriisi toonud. Vare nimetab olulisemate teguritena Covid pandeemiat, inflatsiooni ning Ukraina sõjast põhjustatud energia- ja toidukriisi.

Covid pandeemial oli ja on siiani määrav roll maailma majanduses. Lisaks majandustegevuse aeglustumisele tõi pandeemia välja ka logistika nõrgad kohad ning Suessi kanalisse kinni jäänud konteinerilaev Ever Given tõi laiemasse teadvusesse tarneahelate probleemkohad ja riikide majanduste seotuse.

Vare väidab, et logistikasektor pole pandeemiast siiani paranenud. „Pandeemia ajal tekkisid nii nimetatud tropid. Ameerikasse liikusid kaubavood, mida ei suudetud töödelda, mis jäid kinni. Tekkisid doominoefektid mööda kõiki ahelaid ja liikusid igale poole üle maailma. Kaks aastat on pandeemia kestnud ja see hakkaks nagu lõppema, aga logistikasektoris on siiani segadused ja probleemid.“

Inflatsiooni kasv ning Venemaa sõda Ukrainas võimendasid kriisi veelgi. Vare nimetab tegurite koosmõju „ideaalseks tormiks“, mis meid praegusesse olukorda on toonud. Seejuures usub ta, et Eestis on asjad võrdlemisi hästi, kuna me suudame ise energiat toota. Suuremad probleemid on riikidel, mille tööstused sõltuvad hoopis suuremal määral Vene gaasist.

Venemaa kasutas olukorda enda kasuks ära

Kui Covid pandeemia ning kasvav inflatsioon muutsid investorid murelikuks, siis 24. veebruaril alanud Venemaa sissetung Ukrainasse muutis pilti veelgi. Euroopa Liidu riigid olid sunnitud kohanema uue reaalsusega: sõltuvus Venemaast on muutunud majanduslikust ohust eksistentsiaalseks ohuks. Vare räägib, et Covidist põhjustatud ebamäärasust kasutas Venemaa enda jaoks ära: „Sogases vees on agressiivsetel tüüpidel kergem kalu püüda.“

Energiakriisi osas leiab Vare, et Euroopa Rohepöörde projekti elluviimine on olnud ennatlik ning Venemaa pööras selle enda kasuks. „Me hakkasime liigutama olemasolevat süsteemi paigast ära. Muutma seda, ilma et oleks seda piisavalt balansseeritud. Ja siis sellises olukorras tõenäoliselt näiteks Kreml ja Putin sellega arvestasid. Nad kasutasid seda ära näiteks gaasi puhul. Takkajärgi tarkusega võib väita, et tegelikult alustati gaasisõjas rünnakut Kremli poolt juba möödunud aasta kevadel vastu suve,“ lisab ta.

Samuti toob Vare välja, et sanktsioonide rakendamine Venemaale pole seni toonud oodatud tulemust ja palju sõltub piirangutest, mida planeeritakse Vene naftale. Samas näitlikustab Venemaa suhete olukorda sanktsioonide arv: „Venemaa on praegu absoluutne maailmarekordi omanik sanktsioonide arvult: üle 11000 sanktsiooni on kokku kehtestatud Venemaale. Järgmisel kohal on Iraan 6000-ga.“

Mis saab edasi?

Vare arvab, et keskpangad jäid inflatsioonile reageerimisega hiljaks. „Ja see tähendab jällegi, et vindi üle keeramise oht on suurem,“ usub ta. Vare nendib, et suuri poliitilisi otsuseid pole võimalik Eestist mõjutada, kuid meil on siiski võimalik kohalikul tasemel olukorda parandada.

Inflatsiooni kasvuga võitlemiseks tuleks Vare hinnangul esmalt vaadata üle maksupoliitika. Tarbimise reguleerimisse suhtub Vare aga ettevaatlikult. „Meil on see tarbimise pidu pandeemia järgselt olnud võib-olla ka üllatavalt suur, aga see on inimeste psühholoogia valdkonnast. Minu arvates üks olulisemaid teemasid on ikkagi maksupoliitika korrektsioon. Raskel ajal võib maksude langetamine olla õige valik,“ hindab Vare.

Venemaa osas arvab Vare, et praegune suund jääb püsima pikaks ajaks: „Üldiselt on minu meelest praegu Läänes võetud positsioon, et kiiret ei ole enam kuhugi ja pole mõtet kiirustada. See aeg hakkab ümber saama, kus arvati, et business as usual tuleb kohe tagasi. Üldiselt on Vare tuleviku osas aga optimistlik: „Kõikide sõdade ja selliste konfliktide järgne taastumine on tihtilugu tegelikult päris kiire.“

Swedbanki investeerimise ja kogumise valdkonna juhi Siim Uusma võtab olukorra seega hästi kokku vestlusest läbi käinud tõdemus, et vaatamata maailmas korraga palju juhtuvatele asjadele tasub investorina suhtuda olukorda rahulikult, hoida pikka vaadet ning väärtusinvesteerimisel panna lähedastega pead kokku, et saaks tehtud parimaid otsuseid.