Majandusvabadus toetab aktsiaturgu

Sel aastal on vähemalt lühiajaliselt murtud aktsiaturgude trend – USA suurepärane tootlus ning samas kehvapoolsed numbrid Euroopas ning arenevatel turgudel. USA osas skeptiliste investorite entusiasm on mõistetav, aga kui jätkusuutlik see trend on? Credit Suisse (nüüd UBS-i osa) avaldab kord aastas ülevaate, mis analüüsib eri regioonide ja riikide varaklasside tootlust alates 1899. aastast. Selle uuringu autorid – Cambridge’i Ülikooli ja Londoni Majanduskooli professorid Dimson, Staunton ja Marsh – pakuvad ajas kestvat vaadet, mis on igal aastal värskendav. Tavaliselt keskendub finantsmeedia päevakajalistele teemadele, kuid praeguse majandus- ja geopoliitilise volatiilsuse taustal on kasulik vaadata ka pikemat perspektiivi.

Esimene uuringust selgunud järeldus on see, et USA aktsiaturg on olnud parima tootlusega mitte ainult sel sajandil, vaid ka kogu vaatlusaluse perioodi vältel. USA aktsiate reaaltootlus (ehk tootlus pärast inflatsiooni maha arvestamist) on olnud 6,5% (tootlused dollarites, edaspidi sama). Lisaks on esirinnas Austraalia, Uus-Meremaa ja Põhjamaad – Rootsi, Soome, Taani. Seevastu Euroopa suurriikide, nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Itaalia, aktsiaturud on jäänud märgatavalt maha, pakkudes ligi kaks korda väiksemat reaaltootlust kui USA. Suurel osal vaatlusperioodist ei ole nende riikide aktsiaturud suutnud isegi inflatsiooni ületada ning madal tootlus on jätkunud ka sel sajandil.

Samuti ei ole Hiina aktsiaturg pikas perspektiivis pakkunud head tootlust, hoolimata viimasel ajal kasvanud huvist. Põhjuseid on mitmeid, kuid üks olulisemaid on ettevõtlusvabadus ja aktsionärisõbralik keskkond. Riigid, mille aktsiaturud on ajalooliselt pakkunud parimat tootlust, on ka ettevõtlusvabaduse indeksites kõrgel kohal. Seega tasub ka Eestis meeles pidada, et liigsed regulatsioonid võivad ettevõtluskeskkonda pärssida.

Teine oluline järeldus on, et aktsiad on tootluse poolest ületanud võlakirju kõigis vaatlusalustes riikides, erandiks vaid Austria. Erinevus on märkimisväärne – aktsiate tootlus on olnud keskmiselt kolm korda kõrgem kui võlakirjadel. See seaduspära kajastub ka Swedbanki pensionifondides, kus aktsiate osakaal on väga suur, välja arvatud fondides, mis on mõeldud lähiajal pensionile minejatele. Pikaajalise investeerimishorisondiga inimestele tasub riskide võtmine end ära.

Pikaajalise kogumise puhul on tähtis nii aktsiate osakaal portfellis kui ka geograafiline hajutatus. Liitintressi efekt muutub aastakümnete jooksul ülitähtsaks. Näiteks kui Saksamaa aktsiaturu keskmine reaaltootlus on olnud 3,3% ja USA-l 6,6%, siis 30 aasta jooksul kasvaks algkapital Saksamaal 160%, samas kui USA-s 360%. Selline erinevus mõjutab oluliselt elustandardit pensionieas.

Loomulikult on see kõik mineviku statistika. Viimase kolme kuu jooksul on Euroopa aktsiaturud pakkunud paremat tootlust kui USA. Suurenenud riiklikud kulutused Saksamaal ja tõenäoliselt kasvavad kaitsekulutused mujal Euroopas on positiivne uudis, kuid pikaajalise tootluse jaoks on vaja enamat. Ühekordsed kulutuste tõusud ei muuda fakti, et Euroopa suurriikides on ettevõtluskeskkond – näiteks tööturu paindlikkus – endiselt jäik ning investeeringuid mittesoodustav. Tänased investeeringud määravad homse kasumlikkuse.

USA seitse suurima turukapitalisatsiooniga ettevõtet investeerisid eelmisel aastal teadus- ja arendustegevusse rohkem kui kõik Euroopa börsiettevõtted kokku. Swedbanki pensionifondide strateegia toetub usule, et investeeringuid soosiv ja liberaalne ärikeskkond on pikas perspektiivis aktsiaturgudele kasulik. Seetõttu panustame jätkuvalt tugevalt USA turule. Samas on oluline mitte olla dogmaatiline, vaid ära kasutada ka turu pakutavaid võimalusi.