Mida toob aasta 2024 finantsturgudele?

Aastanumber on vahetunud ning investorid üle maailma püüavad üksteise võidu ära arvata, millised sündmused ja liikumised võiksid finantsturgudel toimuma hakata. Enne prognoosima asumist tuleb aga mõista tausta, kuidas oleme praegusse jõudnud ning mis faktoreid on mõistlik lähemalt uurida.

Hoolimata maailmas valitsenud suurtest muredest, nagu sõjad, inflatsioon, kerkivad intressid, ostujõu kiire langus ja pankrottide kasv, lõpetas valdav osa aktsiaturgudest paljude investorite jaoks aasta uskumatult heade tulemustega.

S&P 500 indeks kasvas eurodes mõõdetuna aastaga 22,2% ning tehnoloogiaindeks Nasdaq koguni 40,1% (viimase viie aasta tootlus vastavalt 102,5% ja 184,4%). Euroopa turgude keskmine kasv oli 15,8% (viimase viie aasta tootlus 61,3%). Regiooni säravaimad pärlid võis leida Poolast, Ungarist ja Itaaliast, skaala negatiivsest otsast vaatasid vastu Soome, Leedu ja Eesti. Arenevate turgude staarid olid Mehhiko ja Brasiilia ning suurimad investorite vara hävitajad Türgi ja Hongkong.

Raha hind

Selle aasta märksõna number üks on investorite jaoks raha hind. Nii nagu intresside kiire tõus pani finantsturud varasid kiirelt allapoole hinnastama, tekitas ka aasta lõpus taanduma hakanud inflatsioon intresside langetamise ootuses kiire spekulatiivse hinnaralli.

S&P 500 indeks kasvas möödunud aasta neljandas kvartalis 11%, mis on üldjuhul väga hea aasta 12 kuu tulemus. Finantsturud on majanduse pehme maandumise ootuses tõusnud eeskätt suhtarvude kallinemise tõttu, millele kasuminäitajad nii kiiresti järele pole jõudnud. See ei tähenda aga, et aktsiad lühiajaliselt edasi ei võiks tõusta, ning seda teesi toetavad ka ajaloolised mustrid. Bloombergi andmetele tuginedes on S&P500 indeks alates 1950. aastast vähemalt 20% aastatootluse korral kallinenud ka sellele järgneval aastal keskmiselt 10%.

S&P 500 indeksil jäi eelmise aasta lõpus uuest tipust väga vähe puudu. Alates 1928. aastast on see indeks aasta lõpetanud uuel tipptasemel 14 korral, millele 13 korral on järgnenud tõus ka järgmisel aastal keskmise tootlusega 14%.

Presidendivalimised päästavad turu

Sel aastal toimuvad USA-s presidendivalimised. Ajalooliselt ei ole presidendi valimise aastal USA aktsiaturud kunagi kukkunud ning keskmine tõus on olnud 12% aastas. Taanduv inflatsioon ja mõneks ajaks edasi lükatud majanduslangus võib USA turu sellel aastal päästa. Positiivne on ka see, et juba möödunud aasta lõpus kasvasid väiksemate firmade aktsiad maagilisest TOP 7-st kiiremini. Viimaste turuväärtus on nii kõrge, et nende edasist kiiret kasvu on keeruline prognoosida ning seetõttu on väiksemate firmade kasv trendi jätkamiseks oluline.

Euroopa aktsiaturgudele anti mullu avanssi ning hoolimata fundamentaalselt odavamast hinnast on regioonis endiselt liiga palju lahendamist vajavaid probleeme. Positiivse erandina võib tänavu hakata eristuma Skandinaavia, eeskätt Soome ja Rootsi. Ilmselt on mõlemad peagi NATO liikmed, mis vähendab regiooni geopoliitilist riski. Langevad intressid, stabiliseeruv kinnisvaraturg ja paranev eksport on tegurid, mis sunnivad nende riikide aktsiatele positiivse pilgu pöörama.

Baltikumis ja eeskätt Eestis valitses mullu must masendus, mis uuel aastal võiks hakata vaikselt taanduma. Meie peamiste ekspordipartnerite majanduse olukorra paranemine lubab pisut rõõmsamaid noote ka kohalikule aktsiaturule.

Hiinast on sel aastal oodata meetmeid majanduse elavdamise toetamiseks, sest surve all majanduskasv on muutnud valitseva eliidi murelikuks. Kui sellele järgnevad ka tõsisemad püüdlused USA ja Euroopaga paremini läbi saada, võib Hongkongi aktsiaturg olla aasta tugevaimate tõusjate seas. Määramatust ja riske on aga selles piirkonnas endiselt palju ning riskikartlikul investoril ei tasu endiselt veel sealseid väärpabereid noolida.

Huvitavad ajad tulekul

Kust võiks investor pärast mulluseid suurepäraseid tulemusi leida väärtust aastal 2024? Esmalt tuleb mõista, et praeguses majanduskeskkonnas on olulisem kaitsta portfelli, kui riskida mõtlematult. Seetõttu toob ülekuumenenud tehisintellekti aktsiatesse või krüptovaradesse raha suunamine üsna pea kaasa rahutu ööune. Kui portfell kukub kolmandiku, siis uuesti nulli tõusmiseks peab see hiljem kasvama poole võrra. Lisanduvad kaotatud närvirakud ja investori kalleim vara – aeg. Targem on vaadata tugeva rahavooga firmade poole ning võimaluse korral osta ka reaalvarasid.

Sel aastal näeme keskpankade mitut intresside langetamist, mis toetab eeskätt kinnisvarafirmasid, riskikapitalifonde, roheenergeetika aktsiaid ning pikaajalisi võlakirju. Keerulisemaks kujuneb aasta pankadel ja tehnoloogiafirmadel. Palju kõiguvad elektriautode aktsiad, kus õiged panused võivad tuua kaasa korraliku tootluse, kuid samas ka kõrgema riski. Väärtusinvestoritel tasub algaval draakoniaastal pilgud pöörata Soome, Ühendkuningriigi ja Baltikumi poole. Sektoritest on atraktiivne farmaatsia.

Kokkuvõtvalt toob aasta finantsturgudele huvitavad ajad, mille nutikas investor saab enda heaks tööle panna.

Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu  väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus.