Roburi Corporate Bond Nordic sai 3-aastaseks

Swedbank Robur Corporate Bond Nordic fond sai kolm aastat vanaks ja seoses sellega intervjueerisime fondi haldureid, Helena Friski ja Johan Forsblomi, et teada saada rohkem fondi kohta, mis mõjutab tootlust ning kuidas nad näevad fondi võimalusi ja riske tulevikus.

Mis tüüpi fond on Corporate Bond Nordic?

Corporate Bond Nordic on aktiivselt hallatav fond, mis investeerib peamiselt kõrge krediidikvaliteediga Põhjamaade ettevõtete võlakirjadesse. Eriline fookus on Rootsi ettevõtete võlakirjadel. Keskmine kestus fondis on lühiajaline, tavaliselt alla aasta. Helena Frisk lisab: „Fond on suunatud neile, kes soovivad stabiilsemat säästmist väiksema riskiga kui aktsiafondid, kuid samas veidi suuremat tootlust, kui pakuvad traditsioonilised võlakirjafondid.“

Peamised tootluse mõjutajad

Tootlust mõjutavad eelkõige kolm tegurit: intressitase, krediidirisk ja võlakirjade valik, selgitab Johan Forsblom.

Intressitase

Fondil on lühike kestus (duratsioon), mis tavaliselt jääb vahemikku 0,15–0,5 aastas. Seega on see vastupidav intressimuutustele ja need mõjutavad tootlust vähemal määral. Siiski on fondi intressitasemele mõju üldisel intressikeskkonnal. Intressitase koosneb osaliselt lühiajalisest intressist ja osaliselt riskipreemiast, mida ettevõtted peavad maksma laenamiseks võlakirjaturul.

Krediidirisk

See tähendab riski, et ettevõtted ei suuda oma laene tagasi maksta. Me saame täiendava „riskipreemia“ ehk kõrgema intressi võrreldes riigivõlakirjadega ettevõtetelt, kes on välja andnud võlakirju. Mida suurema riskiga on ettevõtted seda kõrgem on riskipreemia. Kui krediidipreemiad (intressivahe ettevõtete võlakirjade ja riigivõlakirjade vahel) vähenevad, suureneb meie võlakirjade väärtus; kui need suurenevad, väheneb väärtus.

Võlakirjade valik

Millistesse ettevõtte võlakirjadesse me investeerime ning kuidas näiteks areneb nende ettevõtete krediidirisk aja jooksul ja millal me fondis olevaid positsioone vahetame – kõik see on oluline hea tootluse saavutamiseks.

Senine areng ja tuleviku võimalused

„Alates asutamisest kolm aastat tagasi on fond toonud umbes 11,6% kogutootlust. See aeg on pakkunud väljakutseid kasvõi suurte kõikumistega intressimäärades ja inflatsioonis, kuid oleme fondi arenguga rahul,“ ütleb Helena Frisk.

Suurim panustaja selle aasta tulemusse oli eelkõige kiire sektorite osakaalu muutus. Suurendasime varakult kinnisvarasektori osakaalu ning hoidsime ülekaalu allutatud panga segmentides. Meie jaoks tähendab see pikaajalise kindluse ja stabiilsuse loomist meie investoritele ning arvame, et oleme selles edukad olnud.

Langevad intressimäärad toetavad fondi lühiajaliselt, kuna meie omanduses olevate võlakirjade väärtus kasvab ajal, mil intressimäärad langevad. Samal ajal tähendab see, et fondi intressitaseme langemine võib viia pikaajaliselt tootluse madalamale.

„Kui majanduslangus süveneb, võib suureneda fondivara krediidirisk ning see võib negatiivselt mõjutada tootlust. Positiivne aspekt fondi puhul seisneb aga selles, et meil on praeguses keskkonnas intressi tase kõrgemkui varem ja Põhjamaade ettevõtete võlakirjaturg pakub üldiselt oma stabiilsete ettevõtete ja hea riskipreemiaga atraktiivseid võimalusi“, lisas Johan Forsblom.