Tallinna börs vajab elustamiseks välisinvestorit. Kuidas ta kohale meelitada?

Eksperdid arutlesid Swedbanki privaatpanganduse foorumil, mida oleks vaja külgsuunas liikuva kohaliku börsi käimatõmbamiseks ja mida võiks oodata euribori languse taustal kinnisvaraturult.

Tallinna börs pole investoritele viimastel aastatel suurt rõõmu pakkunud. 2021. aasta hilissuve tippudega võrreldes on indeks endiselt ligi 15% madalam ja tänavu on see aasta algusest kukkunud ligi 3%.

Swedbanki privaatpanganduse strateegi Tarmo Tanilase sõnul leidub Tallinna börsil korralikke ja heade majandustulemustega ettevõtteid, kuid investorid ei kipu nende aktsiaid hetkel ostma. “Meelsus on investorite seas Eesti osas hetkel väga negatiivne, mida näitab ka fakt, et paljud ettevõtted pole aktsiahinna ja kasumi suhtarvult ammu nii soodsad olnud,” ütles ta.

Tema sõnul ei saa üle ega ümber sellest, et kohaliku börsi tõusuks on vaja suuremat huvi välisinvestoritelt, ent see saab tekkida ainult siis, kui Tallinna aktsiaturul noteeritaks mõni suur ja tuntud Eesti ettevõte.

“Eesti on välisinvestoritele juba niigi riskantne turg, mistõttu eelistavad nad osta börsilt ettevõtteid, millel on juba tõestatud maine ja stabiilsus. Üks selline firma võiks olla Bolt, aga ilmselt noteerivad nemad Eestist väljaspool,” tõdes Tanilas.

Eften Capitali tegevjuhi Kristjan Tamla sõnul on Tallinna börsi mure, et börsil olevate ettevõtete koosseis ei peegelda seda, mis Eesti majanduses tegelikult toimub. “Eesti aktsiaturg ja majandus on hetkel kaks täiesti eri asja. Puidutööstussektor on näiteks Eestile ülioluline, aga mitu puidutööstusettevõtet meil börsil on?” rääkis ta.

Tamla lisas, et börsile saamise lävend on Eestis samuti liiga madal ja seega jõuab aktsiaturule firmasid, mille puhul on suur oht, et äri ebaõnnestub. Ta ütles, et paljude inimeste jaoks tähendab börsil olek kvaliteedimärki, aga väikeinvestor ei saa tihti aru, et see ei muuda riskantset firmat vähem riskantsemaks. “Ma pole nii kindel, et kas kõik siinsed börsiettevõtted pangast laenu saaksid,” tõi ta näiteks.

Kinnisvara vaikselt elavneb

Tanilase sõnul võiks börsile elu sisse puhuda ka intressimäärade langus. “Kui intressid tulevad allapoole, siis kukuvad ka hoiuste intressimäärad. Aasta pärast näeme olukorda, kus inimesed pole deposiidiintressidega enam rahul ja nad hakkavad alternatiive otsima. Raha liigub seejärel aktsiatesse, võlakirjadesse ja kinnisvarasse,” rääkis ta.

Aktiivsuse kasvu on kinnisvaraturul juba märgata olnud, näiteks oktoobris tehti Tallinna korterite järelturul 730 ostu-müügitehingut, mis on viimase kahe ja poole aasta kõrgeim number ja tehingute arv on kolmandiku võrra suurem kui mullu samal ajal.

Tamla sõnul on kinnisvara väga laenumahukas valdkond ja seega mõjutavad laenuintresside tõus ja langus seda sektorit selgelt kõige rohkem. “Kiire euribori tõus oli paljude turuosaliste jaoks üllatav ja see löök oli neile väga valus,” rääkis ta.

Tamla lisas, et eriti valusalt on pihta saanud Euroopa ärikinnisvara, kus selle sektori aktsiad kukkusid kohati isegi 2008. aasta tasemele. “Suur erinevus on aga see, et kui 2008. aastal oli ärikinnisvaras probleeme rentnikutega, siis nüüd seisneb mure finantseerimises,” ütles ta.

Ta selgitas, et Euroopas osteti nullintresside ajal kinnisvara kohati vaid 3% tootlusega, mis tähendab, et euribori tõusu ajal muutusid projektid kahjumlikuks. “Paberil justkui kõik töötas, aga

kui baasintress 4% peale tõusis, kukkus kõik kokku,” rääkis Tamla. Kahjumite tõttu vähenesid ka paljude kinnisvarafondide dividendid, mis pani investoreid nende aktsiatest loobuma.

Kuigi nullintresside aega kinnisvarainvestorite kahjuks ilmselt enam tagasi oodata ei ole, jätkab euribor lähiajal langust. Ekspertide sõnul võiks see aasta pärast olla umbes protsendipunkti võrra madalam kui praegu. “Prognoosid näitavad, et intressid liigub ajaloolise keskmise juurde tagasi ja see tähendab, et euribor võiks langeda 2% tasemele,” lõpetas Tamla.

Foto: Karl Heinrich Arras