Võimendusega ETF-id. Kiire võit või kiire kaotus?

Mõned investorid tunnevad huvi riskantsemate instrumentide vastu, mille eesmärk on turuliikumisi võimendades tootlust mitmekordistada. Üks selline keerukam instrument on võimendusega ETF, mis võimendab alusindeksi päevaseid hinnaliikumisi.

Kui tavalised ETF-id püüavad järgida turu tootlust üks ühele, siis võimendusega ETF-ide eesmärk on saavutada näiteks kahe- või kolmekordset päevast tootlust. See tähendab, et nii võimalik kasum kui ka võimalik kahjum võivad lühiajaliselt suureneda, mistõttu kaasneb sellega suurem risk kiirete hinnakõikumiste näol.

Lisaks on olemas langusele panustavad (ingl reverse/inverse) võimendusega ETF-id, mis liiguvad alusvara hinnale vastupidises suunas. Neid kasutavad investorid, kes soovivad lühiajaliselt turulangusest kasu saada, kuid nendegi riskid on märkimisväärsed.

Kuigi ETF-e on ka üksikute aktsiate või krüptovaluutade jälgimiseks, on selle artikli keskmes fondiindeksit jälgivad ETF-id, sest need on kõige levinumad ja mahukamad.

Kuidas võimendusega ETF-id töötavad?

Võimendusega ETF-id ei osta ainult indeksisse kuuluvaid aktsiaid, vaid kasutavad sageli ka laenatud raha, et saavutada soovitud võimendust. Lisaks kasutatakse laialdaselt futuure, swap’e ja muid tuletisinstrumente, mis võimaldavad fondil võtta suuremaid positsioone, kui fondi tegelik maht muidu lubaks. Selleks, et saavutada mitu korda suurem päevane tootlus, korrigeeritakse positsioone iga päeva lõpus, et hoida võimendus sobival tasemel.

Võimendusega ETF-ide peamised omadused:

• osakutega saab kaubelda börsil sarnasel moel kui aktsiatega;
• võimaldab võtta suuremaid positsioone väiksema algkapitaliga ning suurendada selle tulemusena nii võimalikke kasumeid kui ka kahjumeid;
• investor ei pea võtma laenu ega taotlema kauplemislimiiti – fond kasutab võimenduse saavutamiseks laenu ja derivatiive tema eest;
• alusvara päevase hinnatõusu korral mitmekordistub võimalik tootlus, languse korral võimalik kahjum.

Kes neid kasutavad ja millised on riskid?

Võimendusega ETF-e kasutavad tavaliselt aktiivsed kauplejad, kes teevad lühiajalisi ja pigem spekulatiivseid tehinguid. Neid kasutavad ka investorid, kes soovivad kiiresti turule ligipääsu, ilma, et peaksid ise keeruliste tuletisinstrumentidega tegelema. Üldjuhul on tegu kogenud investoritega, kes mõistavad võimendusega ETF-idega kaasnevat suurt hinnakõikumist ja riski.

Mõned investorid kasutavad neid ka riskide maandamiseks, näiteks ajutise kaitse saamiseks turulanguste või ootamatute sündmuste vastu, kuid selline lähenemine on keeruline ning valesti kasutades võivad riskid suureneda.

Võimendusega instrumendid on pigem mõeldud lühiajalisteks ja taktikalisteks tehinguteks, mitte klassikaliseks „osta ja hoia“ lähenemiseks. Seetõttu ei näe neid tavaliselt ka pensioni- või konservatiivsetes portfellides. Lisaks tuleb arvestada, et hinnad võivad tugevalt kõikuda – vahel isegi 20–70% ulatuses – ning selliste positsioonide korral tuleb turul toimuvat üsna tähelepanelikult jälgida ja vajaduse korral kiiresti reageerida.

Miks tootlus võib olla ootamatult madalam?

Nagu mainitud, ei ole võimendusega ETF-id mõeldud pikaajaliseks hoidmiseks. Võimendusega ETF-id ei garanteeri pikaajaliselt tootlust, mis oleks täpselt näiteks kahe- või kolmekordne võrreldes alusindeksi liikumisega. See tähendab, et isegi kui alusindeks tõuseb, võib kahekordse võimendusega ETF sama perioodi jooksul kasvada vähem või mõningates olukordades ka langeda.

Kuna tulemusi mõjutavad nii turu kõikumised kui ka igapäevased korrektsioonid, võivad tootlused investori ootustest aja jooksul suurel määral lahkneda. Selle põhjuseks on nn tootluse hajumine või decay-efekt. Mida rohkem turg kõigub ja mida kauem positsiooni hoitakse, seda suurem võib olla selle mõju tootlusele.

Siin on näide, miks võimendusega ETF-i tulemus võib olla aja jooksul nõrgem, kui tavalisel ETF-il:

Teoreetiliselt võib hind langeda ka nulli, kui alusindeks liigub väga järsult ebasoodsas suunas. Praktikas kasutatakse riskikontrolle ja vajaduse korral reverse split’i, et hoida osaku hind kaubeldaval tasemel. Hinnakõikumised võivad siiski olla väga suured ja positsiooni väärtus võib märkimisväärselt langeda.

Millised riskid võimendusega ETF-idega kaasnevad?

• Volatiilsusrisk: hinnad võivad kiiresti nii üles kui ka alla liikuda.
• Päevase korrigeerimise mõju: pikaajaliselt võib ETF-i tootlus oluliselt erineda indeksi tootluse korrutatud väärtusest.
• Kulud: võimendusega ETF-ide tasud on tavaliselt kõrgemad kui tavalistel ETF-idel (üle 1% aastas).

Võiks arvestada, et võimendusega ETF-i investeerides ei saa kaotada rohkem kui investeeritud. Erinevalt marginaaliga kauplemisest ei saa ETF-i ostes võlgu jääda, küll aga võidakse kaotada kogu investeeritud summa.

Seega võib kokkuvõtteks öelda, et võimendusega ETF-e kasutavad investorid, kes mõistavad võimenduse toimimist ja sellega seotud riske, ning kasutavad neid eelkõige lühiajaliseks kauplemiseks. Need ei ole mõeldud rahulikuks ja stabiilseks pikaajaliseks investeerimiseks.

Rohkem samateemalisi artikleid leiad meie blogi investeerimise rubriigist.

Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid.