Investeerimiskool

Volatiilsus naases finantsturgudele

2022. aasta ei ole finantsturgudel alanud hästi. USA jaoks on tegemist nõrgima aasta esimese kuuga alates aastast 2008. Tehnoloogiaindeks Nasdaq on kiiresti langenud rohkem kui 10 protsenti. Bloombergi andmetel on pea 40% indeksi ettevõtetest oma viimase 52 nädala tipptasemest kukkunud rohkem kui poole võrra. Investorid nägid sellist tehnoloogiafirmade lausmüüki viimati aastatel 1999-2000 kui purunes dot-com mull.

Väiksemaid ettevõtteid koondav Russell 2000 indeks flirdib samuti karuturule jõudmisega. See tähendab viimasest tipust 20% madalamat hinda. Laialt jälgitavad SP500 ja Dow Jones Industrial on langenud, tehniliselt ohtlikuks peetavast tasemest, 200 päeva libisevast keskmisest allapoole. Volatiilsusindeks VIX on saavutanud kõrgeima taseme alates novembrist 2020, jõudes 40 punkti lähedale. Närvilisus on selgelt turgudele naasnud.

Üks oluline trendimuutus on veel toimunud – kui varasemalt kasutati igat aktsiate veidigi suuremat langust positsioonide suurendamiseks, siis selle aasta alguses on igat tõusu kasutatud vastupidi aktsiapositsioonide vähendamiseks.

Aktsiaturgude nõrga alguse peamised põhjused on föderaalreservi poolt plaanitav stiimulite vähendamine, Venemaa-Ukraina konflikt ning mured ettevõtete kasumikasvu aeglustumise osas. Tänase päeva seisuga on ligikaudu veerand SP500 ettevõtetest raporteerinud enda viimase kvartali tulemused. Nendega ei saa väga nuriseda, aga muret teevad tegevjuhtkonna väga ettevaatlikud kommentaarid alanud aasta väljavaadete osas. Investoreid ja turgu huvitavad hetkel kõige enam just juhtkonna julgustavad sõnavõtud ning üsna sageli on need olnud pettumust valmistavad.

Selle aasta finantsturgude märksõna on inflatsioon. Hinnatõus ei jäta kedagi külmaks ja teeb ettevõtete juhtidel selgete sõnumite väljastamise keeruliseks. Kõrged energia ja elektriarved on tõsine murekoht. USA detsembrikuu inflatsioon oli 7%, tähistades viimase 40 aasta kõrgeimat taset. Euroliidu sama perioodi inflatsioon oli üle 5%, Eestis 12%.

Ettevõtjad tunnetavad väga suurt palgasurvet, mis niigi surve all marginaale allapoole toovad. Finantsturud on mures, et föderaalreserv hakkab intresse tõstma ajal, kui majandus ei ole veel koroonast täielikult taastunud, ettevõtjad on sunnitud heade töötajate säilitamiseks palgaralliga kaasa minema ning naftahinnad on viimase seitsme aasta tipus. Goldman Sachs prognoosib, et alates selle aasta juulist hakkab föderaalreserv vähendama ka oma üheksa triljoni dollari suurust bilansimahtu keskmiselt 100 miljardi kaupa kuus ning paari aastaga jõutakse 6,1-6,6 triljoni tasemele. Kas turud selle kõigega ka hakkama saavad, on tänaseks veel vastamata küsimus.

Kas investorid peaksid olema kõrgemate intressimäärade pärast väga mures?

Bloombergi andmetele tuginedes julgen väita, et finantsturud lõpetavad alanud aasta tänasega võrreldes positiivsemal toonil. USA aktsiaturud on ajalooliselt tootnud kenasti intresside tõstmise tsükli algusfaasis, sest majandus on kasvanud piisavalt hästi toetamaks ettevõtete kasumikasvu ka pisut kõrgema raha hinna tingimustes.

Keskpangad reeglina ei soovi liiga kiire intresside tõstmisega majandusel hinge kinni tõmmata. Truist Financial investeeringute juhi Keith Lerneri analüüsi põhjal on USA-s alates aastast 1950 olnud 12 intresside tõstmiste perioodi ja vaid perioodil 1972-1974 aktsiaturud kukkusid. Kõikide intressitõstmiste perioodide keskmine SP500 indeksi ajalooline aastane tootlus on siiamaani olnud 9%. Kas seekord läheb samamoodi? Keeruline öelda, sest keskpangad on stiimulitega liiga loomingulised olnud, aga olukord ei ole lootusetu.

Kolmapäevane föderaalreservi istung otsustas lühiajalised intressimäärad muutmata jätta, kuid signaliseeris selgesõnaliselt soovi märtsikuu kohtumisel intressimäärade tõstmisega algust teha. Inflatsioonisurve, kiirelt kasvanud palgad ning piisavalt tugev tööturu olukord teevad rahapoliitika karmistamise võimalikuks.

Selle aasta teises pooles soovitakse ka keskpanga bilansimahtu vähendama hakata ning portfellis olevatesse aegumistähtajale lähenevatesse võlakirjadesse reinvesteerimisest loobuda. Turuosaliste esmamulje Jerome Powelli sõnavõtule oli negatiivne. Päeva sees paari protsendilises plussis kaubelnud aktsiaindeksid müüdi intresside tõstmise hirmus kergesse miinusesse ning võlakirjade tootlused tõusid. See oli aga alles esimene reaktsioon kaua oodatud halvale uudisele. Turuosalistel on nüüd aega järele mõelda ja homne päev võib olla juba positiivsema noodiga.

Lühiajaliselt jäävad finantsturud volatiilseteks. Bloombergi andmetel on alates aastast 1946 USA-s olnud 29 korda, kus SP 500 indeks on kukkunud 10-20%. Keskmiselt iga 2,5 aasta järel. 20-40%-ne langus on juhtunud 9 korral ehk keskmiselt iga 8,5 aasta järel. Üle 40% langust on nähtud kolmel korral ehk keskmiselt iga 25 aasta järel. Enamus langustest, mis ületasid 20% on toimunud majanduslanguste ajal, millest täna veel rääkida ei saa.

Riskijuhtimine ja regulaarne investeerimine on selle aasta märksõnad. Investeerimisportfell peab olema hästi hajutatud ning investeerida ei tohiks raha, mida võib lähema aasta jooksul vaja minna. Ajalooliselt on intresside tõstmise alguses head tootlust näidanud energiafirmad ja pangad. Esimesi toetavad ka täna kõrged energiahinnad ja teisi juba õige pea hoiuste eest makstavate intresside ja laenudest laekuvate intresside hinnavahe. Kinnisvara, jaemüüjate ning võlakirjade jaoks on aga ees keerulised ajad.

Investori suurimaks vaenlaseks on tavaliselt tema ise. Jääge rahulikuks ja tehke tarku investeerimisotsuseid.

Finantsteenust pakub Swedbank AS. Käesolevat teavet ei tohiks käsitleda investeerimissoovituse või- nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Esitatud teave põhineb meie hinnangul usaldusväärsetest allikatest saadud infol. See võib ajas muutuda, mistõttu me ei vastuta antud info kasutamisest tekkivate tagajärgede eest.