Julgustame looma võimalusi ka erivajadustega inimestele

Statistika andmetel on ligikaudu 100 000 Eesti tööealistest elanikest vähenenud töövõimega. Lisaks on inimesi, kellel ei ole puuet või vähenenud töövõimet diagnoositud, kuid nende tervislik seisund või eripärad muudavad töö leidmise keeruliseks.

Nende inimeste võimalused tööturule sisenemiseks või naasmiseks on sageli piiratud, kuigi tegemist võib olla väga heade spetsialistidega. Piirangute põhjused on erinevad ja sageli tulenevad pigem hoiakutest ja ettevõtete vähesest kogemusest erivajadustega inimeste värbamisel.
Samas on üha enam tekkimas tööandjad, kes on võtnud oma südameasjaks nende inimeste kaasamise tööellu ning on valmis ka erinevate tegevustega sellesse panustama.

Swedbankis ootame oma tiimidesse alati häid spetsialiste ja vajadusel oleme teinud kohandusi nii töökeskkonnas kui muudes tingimustes. Meie töötajatest on 1,3 protsenti vähenenud töövõimega ja paljud neist alustasid tööd pangas juba aastaid tagasi.

Sihipäraselt oleme erivajadustega ja vähenenud töövõimega inimeste kaasamisse panustanud just viimastel aastatel. Püüame leida võimalusi, kuidas neile meie ametikohti tutvustada ning julgustada värbamiskonkurssidest osa võtma. Oleme mõelnud ka sellele, et enda töökuulutustes eraldi välja tuua, et ka erivajadusega inimesed on kandideerima oodatud, kuna oleme omalt poolt valmis töökohta kohandama vastavalt inimese vajadustest lähtuvalt. Näiteks oleme ratastoolis töötaja jaoks ühe Swedbanki kontori uksed muutnud automaatselt avatavaks, võimaldanud talle mugava ligipääsu kontori turvaustest ning evakuatsiooniolukorra puhul saavutanud kokkuleppe kaastöötajatega, kes teda eriolukorra puhul aitavad. Teeme aktiivselt koostööd ka erinevate organisatsioonidega – Töötukassa, Eesti Puuetega Inimeste Koda, ülikoolid jne. Oleme olnud edukad pakkudes erivajadusega inimestele tööd mitmetes valdkondades: IT’s, kommunikatsioonis, nõustamiskeskuses, analüütikas ning seda nii assisteerivatel ametikohtadel kui ka spetsialistidele.

Erivajadus võib olla füüsiline ja silmaga nähtav, aga on ka palju vaimseid erivajadusi, mida esmapilgul ei märka

Vaimse tervise probleemide diagnoosimine on viimastel aastatel kahjuks kasvutrendis ja see eeldab ka tööandjate hoiakute muutumist.
Swedbankis pöörame suurt tähelepanu vaimse tervise hoidmisele, aga oleme ka kohandanud töökohti inimestele, kellel on diagnoositud mõni vaimse tervise häire, mille tõttu vajavad nad rohkem kolleegide tuge nii sisseelamisel kui igapäevaste tööülesannete täitmisel.

Esimese kogemuse saime viis aastat tagasi kui meile tuli Astangu Kutserehabilitatsioonikeskusest praktikale väga sõbralik ja meeldiv noormees. Vaatamata asjaolule, et noormees vajas erivajadusest tulenevalt õppeprotsessis tavapärasest rohkem tuge, oli ta suurepärane suhtleja, alati positiivne ja väga kohusetundlik. Need omadused olid heaks eelduseks sekretäri ametikohale ning kuna olime just uue sekretäri otsinguil, pakkusime talle võimaluse seda rolli proovida. Tänaseks on noormehest saanud meile suurepärane kolleeg, kelle head teenindust kiidavad nii meie töötajad kui külalised. Lisaks pälvis noormees 2020. aastal aasta kolleegi tunnustuse.

See positiivne kogemus on innustanud meid veelgi rohkem erivajadustega inimeste kaasamisse panustama

Nii asus meie juures kaks aastat tagasi analüütikuna tööle suurepäraste matemaatiliste võimetega mees, kellel on erivajadusest tulenevalt raskusi sotsiaalsete kontaktide loomisel. Tema sisseelamine on olnud pikk protsess ning nõudnud erinevaid kohandusi töökorralduses ja palju tuge kolleegidelt. Eelmise aasta tulemusi kokku võttes oli meil heameel tõdeda, et töötaja on hästi sisse elanud, naudib oma tööd ja on koostööpartneritele hinnatud tugi. Need kogemused on andnud meile kindlustunde, et erivajadustega töötaja värbamine ei ole ületamatu väljakutse. Kõige tähtsam on mõtteviis – me kõik oleme erinevad ja parima tulemuse saavutame mitmekesises tiimis, üksteist austades ja toetades.

Üks, millesse veel ettevõttena investeerime, on enda töötajate teadlikkuse tõstmine vähenenud töövõimega või erivajadusega töötajaga koos töötamisel. Oluline on meeles pidada, et seda on vajalik teha nii otseses tiimis, kuhu inimene tööle asub kui ka temaga kokkupuutuvatel meeskondadel (näiteks samal korrusel töötavad inimesed). Siin oleme saanud head sisendit ka meile kandideerivatelt ja juba alustavatelt vähenenud töövõimega ja erivajadusega inimestelt, kuna konkreetne eelinfo parimate suhtlusviiside ning oluliste tähelepanekute osas on väga oluline.

Julgustame kõiki tööandjaid mõtlema selle peale, mida saaksid nemad oma ettevõttes ära teha selleks, et luua võimalusi inimestele, kes on tööjõuturult erivajaduse tõttu kõrvale jäänud.

Oma kogemusest ja eduloost räägib Swedbanki kujundusmeeskonnas töötav Meelis Luks

Swedbankis olen töötanud veidi üle kahe aasta. Minu erialaks on graafiline disain, seega igapäevaselt aitan kujundada ning disainida erinevaid materjale sotsiaalmeedia ja veebi tarvis. Samuti kujundan pangasiseseid reklaame ja dokumente. Lisaks tegelen videotöötlusega. Minu töö on ülimalt huvitav ning ka arendav.

Esmane kontakt pangaga oli mul juba 2017. aastal. Näitasin ise initsiatiivi üles ning uurisin, kas Swedbankil on vabu töökohti IT-valdkonnas. Sel hetkel ma ei teadnud, et IT-alane töö pangas nõuab rohkem kontoris olemist, kuid mulle sobib kodus töötamine rohkem. Minu soove arvesse võttes pakuti mulle juba järgmisel aastal tööd disainerina, mis mulle väga sobis. Olen selle eest pangale väga tänulik. See on suureks toeks mu perele, kus on kasvamas kaheaastane poisipõnn.

Kuna ma toimetan enamus ajast kodukontoris, siis tööandja poolt on mul kodus arvuti koos tööks vajaliku tarkvaraga, et saaksin oma ülesandeid täita nii hästi kui võimalik. Minu eripäraks on see, et kasutan töö tegemiseks oma paremat jalga, sest erivajaduse tõttu ei saa ma oma käsi kasutada. Ka ei saa ma verbaalselt rääkida. Aga saan tänapäevaste tehniliste vahenditega sellest puudusest üle olla. Osalen koosolekutel ja koolitustel.

Ootused tööandjale on üsna lihtsad – et tööd ikka jätkuks ning oleks väljakutseid oma oskuste ja teadmiste proovile panekuks.

See on väga tähtis, et tööandjad võtaksid tööle ka „teistsuguseid“ inimesi. Erivajadus pole miinus inimese juures. Nii mõnigi teistest erinev inimene võib olla hoopis võimekam oma teadmiste ja ellusuhtumise poolest.