Avalehele
Käärid tuleviku talentide ja tööelu seadusandluse vahel

Käärid tuleviku talentide ja tööelu seadusandluse vahel

09.02.2022

2019. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2060, mis tõi välja, et rahvastiku rände- ja sündimustrendide jätkumine viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Rahvaarv väheneb järgmise 60 aastaga 11 protsenti. See tähendab, et kui vaatame täna tulevikku, näitab prognoos rahvastikus tööealise (15–64-aastased) elanikkonna 8,6 protsendipunktilist vähenemist kuni 2060-ndateni. Tegu on tõsise murega, millega puutuvad tööandjad järjest enam kokku juba täna, näiteks IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid vajavad kokku igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti ― seitsme aasta vaates kokku üle 18 000 inimese, kuid me ei suuda kõiki neid töökohti ära katta. Meil jääb puudu vajalikest töökätest ja teadmistest. See kõik näitab karjuvat vajadust vaadata üle ning uuendada meie tööelu seadusandlust, et meie töökorraldus oleks inimesekesksem ja läbipaistvam, mis võimaldaks ühelt poolt ettevõttel oma eesmärke saavutada ja teisalt ka riigil tagada terved kodanikud tulevikuks, kes seda tööd tegema hakkavad.

Liigume digitaliseerimise ja automatiseerimise suunas

Kui soovime midagi tööelus muuta, peame suutma näha mitu sammu ja aastat ette. Näiteks täna oleme olukorras, kus koroona tõi mingid tööelu puudutavad teemad meie töölauale kordi varem, kui oleksime osanud oodata. On vaja väga pikka plaani ning läbimõeldud programmi. Kui näeme täna, et tööjõudu jääb järjest vähemaks ning probleem muutub järjest suuremaks, siis näen, et leevendust saaks sellele läbi digitaliseerimise ja automatiseerimise. Võibolla ei olegi meil targa tööjõu kasutamise tulemusena tulevikus kõiki neid nö puudujäävaid inimesi vaja? Aga mida me teeme täna selleks, et oma organisatsioone selles suunas arendada? Töö seadusandlus peaks sellist lähenemisviisi toetama ning see peaks olema osa tööelu poliitikast ja see ei peaks keskenduma mitte ainult tänasele olukorrale vaid olema ka tulevikku vaatav.

Töösuhetes on vaja paindlikkust

Poliitikad ja seadused, mis meie tööelu andmepõhises majanduses juhtima hakkavad, on ranged. Selleks, et toetada ettevõtete liikumist automatiseerimise suunas, vajame oma ettevõtluses rohkem tarka tööjõudu, rohkem doktorikraadiga töötajaid, kes meie innovatsiooni juhtimist saaksid toetama. Teadmuspõhise ettevõtluse vajadusest rääkis juba 20 aastat tagasi ka Marju Lauristin, kuid nüüd on see veelgi enam esile tõusnud. Näeme, et selleks, et saaksime oma tööd hästi teha, on vaja paindlikkust, et igaüks leiaks endale sobiva aja ja viisi, kuidas kombineerida aega töö- ja isikliku elu vahel. Tööturule sisenevad põlvkonnad, kelle teistsugustele ootustele vastamiseks vajavad tööandjad ka riigipoolset tuge. Me soovime pakkuda töötajale võimalust teha tööd organisatsioonis, kus tal on hea olla ning kus teda väärtustatakse. Samas ootame omalt poolt paindlikkust tööseadusandluses.

Näiteks kunagi tehtud muudatused seadusandluses, kus töösuhte alustamine ja lõpetamine ning töötajate koondamine muutus paindlikumaks, olid küll samm õiges suunas, kuid täna on sellest vähe. Kui vaatame oma naaberriike Lätit või Leedut, siis nende tööelu seadusandlus on täna paindlikum, kui Eestis, muudatused sünnivad agiilsemalt. See tähendab, et meil on vaja astuda tõsiseid samme, et tööelu seadusandlus vastaks pidevalt  muutuvale keskkonnale.

Tööelu on muutunud tunduvalt intensiivsemaks. Tänane 8-tunnine tööpäev ei võrdu ammugi enam aegade taguse tööpäevaga. Selleks, et hoida meie töötajad tööelus tervena nii vaimselt kui füüsiliselt, vajavad inimesed rohkem vaba aega oma tööjõu taastamiseks. Oleme nii oma puhkusepäevade arvutamise kui ka riigipühadega seotud vabade päevade võimaldamisega üks tagasihoidlikum riik Euroopas ja Skandinaavias.  Näeme tööandjana, kuidas talente on järjest keerukam enda juures hoida. Statistika kinnitab, et mittehõivatute arvelt ei ole tööjõudu juurde tulnud, inimesed liiguvad järjest enam iseenda tööandjaks. Miks nad seda teevad? Väga olulisteks põhjusteks on vähene paindlikus organisatsioonikultuuris ning juhtimiskvaliteet. Selleks, et vastata tööturu tänastele ja tuleviku vajadustele, tuleb minna uuele tasemele mõlemas.

Panustamine inimeste tervisesse

Näeme, et tööandjate poolsed töötajate tervisele tehtavad kulutused on suuremad hoolimata juba pakutavast maksusoodustusest. Tööandjana soovime, et meie inimesed, kellega igapäevaselt oma tööelus arvestame, püsiksid tervena. Meil on väga suur roll haiguste ennetamisel, soodustades sportimist, aidates hoida töö- ja eraelu tasakaalu, pöörates rõhku vaimse tervise heaolule. Praegune koroonakriis on toonud lauale ka selliseid töötaja tervisega seotud teemasid, mis muidu oleks lükkunud tulevikku. Vaimse tervisega seotud probleemid on hüppeliselt suurenenud ning probleemiga seisab silmitsi tööandja. Psühholooge pole piisavalt ja teenus pole kõigile taskukohane. Tänane riigipoolne panus teatava maksusoodustusena katab vaid spordi tegemise. Tervisele tehtavad kulutused, mida töötaja peab aga tegema selleks, et püsida töövõimelisena, on täna ikka tunduvalt suuremad. Lisaks peame nentima fakti, et meie ühiskond on vananev. Kui hea organisatsioonikultuuri ning tugeva juhtimisega ettevõtted teevad juba täna rohkem, kui riigi seadusandlus seda võimaldab, siis riigi abiga jõuaksid need võimalused veelgi rohkemate töötajateni.

Töötajate koolitamine

Peame hakkama rohkem investeerima inimeste teadlikkusse ja iseseisvasse otsustuspädevusse ning see saab tulla vaid läbi selle, et inimesel on oskused ja tarkused. Meil peab olema rohkem doktorikraadiga palgatöötajaid ja tööandjatel paremad võimalused neid palgata. Lisaks tuleb rõhku panna praktikavõimalustele, et inimesel oleks võimalik omandada uusi oskusi, laiendada silmaringi ning olla väärtuseks oma tööandjale ning seeläbi ka ühiskonnale tervikuna.

Kui me harime oma töötajaid, õpetame nad iseseisvalt mõtlema ja probleeme lahendama, on nad rohkem motiveeritud ning nende inimeste tööefektiivsus on kõrgem. Ma ei näe põhjust, miks Eestist ei võiks saada tulevikutalentide meka. Küll aga vajab selline siht tugevat koostööd erinevate institutsioonide vahel.

Kuidas siit edasi?

MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE üheskoos väga erinevate ettevõtjate esindajatega üle Eesti kogusid kokku ja sõelusid välja 22 kõige olulisemat ettepanekut, kus tööandjad saaksid Eesti Vabariigi valitsusega, ministeeriumite, kogukondade ja koostööpartneritega teha koostööd Eesti tööelu edendamiseks.

Tulevik on kohal ning oma tuleviku töökohta kujundame juba täna. Kõik otsused, mis me riigi ja organisatsiooni tasemel ellu viime, mõjutavad seda, milline on meie tööelu vereringe ning kui hästi oleme ühel hetkel valmis selleks, kui töökäsi napib. Kusjuures siinkohal võib meie armsa kodumaa väiksust pidada vaid positiivseks eeliseks muutuste elluviimisel.

Ja meie tööelu ei pea saama selliseks nagu Skandinaavia või teised maad. Meil on võimalus luua täiesti oma tuleviku tööelu. Tööelu, mis keskendub tugeva ühiskonna ja püsiva majanduskeskkonna loomisele ning hoidmisele. Selles saame toetuda vaid targale ja tasakaalus töötajaskonnale. Ja tegelikult on meil on väikese ühiskonnana rohkem võimalusi kui oskame arvata.

Samal teemal