Mitmekesisust hindav organisatsioon – kas Eesti ettevõtted on selleks valmis?

Ülle Matt, Swedbanki personalijuht

Mõtle hetkeks, millises kollektiivis Sa töötad. Kas Sind ümbritsevad nii mehed kui ka naised, noored, vanad, lapsevanemad või hoopis erivajadusega inimesed? Igal inimesel on oma taust, lugu ja elukogemus. Kuidas mõjutab mitmekesine kollektiiv aga ettevõtet?

Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et kõikjal toimub pidev võidujooks teadmistele ja oskustele. Ettevõtted otsivad töötajaid, kes on valmis pühenduma ning panustama enda ja organisatsiooni arengusse. Töötajad omakorda otsivad ettevõtteid, kes suudavad pakkuda neile paindlikkust, väga head ja mitmekesist töökeskkonda, põnevat tööd ja arenguvõimalust.

Eesti kui riik on väga paljudele töötajatele atraktiivne, sest me suudame pakkuda head elukeskkonda, konkurentsivõimelist palka ja meie kui IT-riigi tuntus levib. See tähendab ühtlasi ka seda, et Eesti ettevõtetesse asub tööle üha enam erineva päritolu,  kogemuste ja taustaga inimesi. Näiteks Swedbankis kahekordistub välismaalastest töötajate arv iga aastaga.

Loob tugeva konkurentsieelise

Mitmekesine töötajaskond loob konkurentsieelised nii riikidele kui ka ettevõtetele. Mida mitmekesisem on organisatsioonide töökollektiiv, seda paremini suudetakse mõista ka erinevaid kliente ja vastata nende ootustele. Heaks näiteks on meie seeniorkogemusega digipraktikantide projekt, kus värbasime küpsemas eas praktikante, et aidata just selles vanuses inimesi paremini tutvustada uudsete digilahendustega. Tulemusena  olid rahul kliendid ja kolleegid ning enamus projektis osalejaid töötavad pangas kliendinõustajatena edasi. Lisaks muutis antud projekt meie arusaama sellest, et praktika on mõeldud noortele otse koolist. On, kuid mitte ainult –  see on ka suurepärane võimalus teha karjäärimuudatus. Eriti selle valguses, et inimestel on tänu eluea pikenemisele elu jooksul rohkem kui üks karjäär ning samuti aitab see meil võidelda vanuselise diskrimineerimise vastu, mis on uuringute kohaselt Euroopa Liidus veelgi suurem probleem kui sooline diskrimineerimine.

Miks peaks üldse üks organisatsioon mõtlema, kas ta on mitmekesiseks töökollektiiviks valmis ja miks võiks Eesti ettevõtted selleks valmis olla?

Sel teemal on tuhandeid uuringuid, mis kõik kinnitavad üht – mitmekesine töökeskkond tuleb kasuks ettevõttele endale, töötajatele ja laiemalt kogu ühiskonnale. Iseküsimus on aga see, kuidas mitmekesist töökeskkonda luua. Swedbankis töötab ligi 2600 inimest, kes on eri soost, rahvusest, vanuses, asuvad nii Tallinnas kui ka väljaspool, teevad tööd üle riigipiiride, on lapsevanemad, haigete pereliikmete hooldajad, eri religioonide esindajadja nii mõnelgi on vähenenud töövõime.

Neil kõigil on oma unistused, soovid ja eesmärgid. Nad soovivad töötada meeskonnas, kus neid aktsepteeritakse ja kus nende arengut toetatakse. Mitmekesisuse põhimõtte juurutamisel on võtmeküsimuseks see, kuidas muuta organisatsioonikultuuri kaasavamaks, hoolivamaks ning pakkuda kõigile võrdseid võimalusi ja kohtlemist. Selleks on erinevaid võimalusi.

Iga ettevõte võiks võimaluse korral mõelda ka sellele, kuidas oma töötajatele pakkuda paindlikku töögraafikut. Seda nii ajas kui ka ruumis ja võimaluses ühildada pereelu tööga. Oleme selleks loonud hea keskkonna. Meie töötunnid jäävad vahemikku 07.00-20.00 ning inimene saab 8-tunnise tööpäeva ära teha selles ajaraamis. Samuti ei ole enam nii oluline, kus inimene oma tööd teeb. Tänase tehnoloogia juures ei pea ta enam asuma ülejäänud meeskonnaga samas kohas.

Teiseks oluliseks tendentsiks on see, et üha rohkem on neid, kes tahavad töötada oma kodukohas ja mitte Tallinnas või Tartus. Ka seda võiks mitmekesist töökeskkonda hindav ettevõte võimaldada. Swedbankis on iga värbamine eesti-ülene, kui pole mõjuvat põhjust, miks tööd saab teha just kindlast asupaigast. Värbame uusi inimesi nii Tartusse, Viljandisse, Pärnusse, Ida-Virumaale, Põlvasse kui ka Tallinnasse.

Peegeldub majandustulemustes

Erinevused töökeskkonnas rikastavad ja soodustavad arvamuste paljusust, toetavad innovatsiooni ja loovust. Inimlike väärtuste järgimine ei pea kohe käega katsutavat ja numbritest mõõdetavat tulu näitama. Ennekõike on oluline, et töötajad tunneksid end hästi ja motiveeritult. Pikaajalises vaates peegeldub selline organisatsioonikultuur ka ettevõtte majandustulemustes.

Mida rohkem on Eestis ettevõtteid, kes julgevad mitmekesisuse eest seista nii sõnades kui ka tegudes, seda parem on meie kõigi töökultuur.