Eesti kaubanduse uus väljakutse: töötajaid on, aga oskusi ja tahet napib
Swedbanki 2025. aasta kaubandusettevõtete uuringust selgub, et tööjõupuuduse olemus on hakanud muutuma – inimesi on, kuid nende pädevus ei vasta alati sektori vajadustele. Sama kinnitavad Rimi ja Lincona esindajad.
Swedbanki kaubandussektori juhi Maie Savtšenko sõnul on jaekaubandussektor üks Eesti suurimaid tööandjaid ning personaliküsimustel on seega laiem mõju, kui esmapilgul võiks tunduda. „Tööjõukulude kasv on peamine kaubandusettevõtete kasumlikkuse vähenemise põhjus – seda mainis uuringus suisa 63% vastanutest,“ tõi ta välja.
Kui ettevõtetelt küsiti, millisel määral piirab tööjõupuudus nende arengut, hinnati selle mõju viiepalliskaalal keskmiselt 1,5-ga, mis viitab, et enamik vastanuid probleemi väga akuutseks ei pea. Mõningates valdkondades on olukord siiski märksa teravam, näiteks ravimite jaemüügis (4 punkti 5-st) ja mootorikütuse müügis (3 punkti 5-st), kus töö eeldab eriharidust või eritingimusi.
Kõige vähem tuntakse tööjõupuudust ilu- ja tervisekaupade ning rõivaste ja jalatsite jaemüügis, kus selle negatiivset mõju hinnati viiepalliskaalal 1 punktiga. „Siin võib üheks põhjenduseks olla, et neis sektorites tundub töö paindlikum ja noortele kättesaadavam,“ selgitas Savtšenko.
Konkreetsetest rollidest rääkides on kaubandusettevõtetel kõige keerulisem leida klienditeenindajaid (29%) ja müügiinimesi (28%). Samas ütles 31% vastanutest, et ei tunne spetsialistide puudust üldse.
Lincona: teenindajatöö vajab suuremat väärtustamist
Eesti suurima põrandakatete müüja Lincona tegevjuht Sven Ersling ütles, et kuigi ettevõttel endal praegu suurt värbamiskriisi ei ole, on laiem probleem siiski tuntav. „Üldiselt liigub inimesi vähe – turul on vähem vaba tööjõudu ning neid, kes praeguse töökohaga just rahulolematud ei ole, ei motiveeri ka tänane majanduskeskkond muutust tegema,“ märkis ta.
Swedbanki uuringus tõid ettevõtjad töötajate leidmise suurimate takistuste seas kõige sagedamini välja palgaga seotud probleeme – nii vastas 42% kaupmeestest. Ersling rõhutab, et tegelikult ei ole ka töötasu tõstmine võluvits, mis ettevõtete jaoks kõik personaliküsimused ühe hoobiga lahendaks. Tema hinnangul on teenindajad Eestis praegugi mõistlikult tasustatud.
Erslingi sõnul peitub sügavam probleem ühiskondlikus hoiakus. „Konsultandi või müüja ametit ei peeta piisavalt perspektiivikaks, kuigi ootused ja vastutus on suured. Teenindaja peab oskama suhelda, nõustada ja leida kliendile sobiva lahenduse. See on keeruline töö,“ rõhutas ta.
Ka Lincona kogemus on näidanud, et isegi suure tehnoloogilise arengu kõrval on jätkuvalt vaja inimesi, kes oskavad klientidele nõu anda ja usaldust luua. „Tehisintellekt võib tooteid võrrelda, aga ei aita kliendil teha õiget otsust. Just inimlik kontakt on see, mis jääb ka tulevikus oluliseks. Nii et kui me ei väärtusta inimesi, kes iga päev kliendiga suhtlevad, kannatab lõpuks kogu teeninduse kvaliteet,“ lisas ta.
Rimi: suhtlusoskustel on aina suurem roll
Teise suure takistusena toodi kaubandusuuringus välja vajalike oskuste ja hariduse puudumist, millele viitas 41% vastanutest. Rimi Eesti personalijuht Jaanika Raudam kinnitas, et jaekaubanduses on klienditeenindajate töö sisu ja nõuded mõnevõrra muutunud. „Klienditeenindaja töö on põnev ja vaheldusrikas, ent nõuab head suhtlemisoskust ja võimet toime tulla pingelistes olukordades. Seetõttu ei sobi see amet igale inimesele,“ nentis ta. Nii kandideeritaksegi aina meelsamini kohtadele, kus otsene kliendisuhtlus puudub – näiteks kaubapaigutajaks. „Just suhtlusvajadus ja töö sularahaga muudavad klienditeenindajate värbamise keerulisemaks,“ märkis Raudam.
Rimi personalijuht rõhutas ühtlasi, et iseteeninduskassad ja mobiilsed makselahendused on tööprotsesse küll muutnud, kuid ei vähenda vajadust teenindaja järele: „Ka iseteenindus vajab inimest, olgu vanuse kontrollimiseks või kliendi abistamiseks. Pigem ootame töötajatelt suuremat paindlikkust ja multifunktsionaalsust. See aitab vähendada rutiini ja muudab töö sisukamaks.“
Töötajad on investeering, mitte kuluartikkel
Ka Savtšenko sõnul peegeldavad Swedbanki kaubandusuuringu tulemused laiemat muutust, mis on seotud uue põlvkonna tööharjumustega. „Teenindussektor vajab teistsuguseid oskusi kui kümme aastat tagasi. Uus põlvkond on kasvanud üles digiajastul, kus silmast silma suhtlus ei ole loomulik suhtlusviis. Kuid just seda klienditeenindus eeldab – empaatiat, kuulamisoskust ja oskust reageerida ka füüsilises ruumis,“ selgitas ta.
Niisiis on tööjõupuudus osa suuremast struktuursest muutusest. „Ettevõtted peavad omalt poolt mõtlema, kuidas uue põlvkonna töötajate ootustega kohaneda – pakkuda paindlikkust, arenguvõimalusi ja tähendust oma tööle,“ sõnas Savtšenko.
„Kaupmehed, kes näevad töötajaid investeeringuna, mitte kuluartiklina, suudavad pikas plaanis pakkuda paremat kliendikogemust ja hoida konkurentsieelist,“ lisas Swedbanki kaubandussektori juht.