kogumine

Kuidas motiveerida last raha säästma ja koguma?

Kui oleme enda rahaasjade korraldamisel teinud edusamme ja juba innustunult täidamegi oma finantseesmärke, siis tasub üha enam tähelepanu pöörata ka rahatarkuse edasiandmisele. Teame, et vanematel on oluline roll laste rahatarkuse, rahaga seotud hoiakute ja harjumuste kujunemisel.

Kuid igapäevaelu näitab, kui keeruline võib olla selgeks teha 8-aastasel, et targem oleks jätta mõned saiakesed koolipuhvetist ostmata, et suve alguseks oleks uue ja vingema tõuksi jaoks raha koos. Või kui raske on teismelisele seletada, et probleemiks pole mitte antava taskuraha suurus, vaid noore tehtud otsused raha kulutamisel. Ei maksa siiski meelt heita! Tasub alustada samm-sammult ja kiirustamata. Panime kirja mõned nõuanded.

Näita eeskuju

Me kipume alahindama, kui teraselt lapsed meie tegevust jälgivad ja sellest järeldusi teevad. Meie käitumisest pärandub edasi ka suhtumine rahasse.

Kui kurdame pidevalt raha vähesuse üle, võivad lapsed järeldada, et raha on midagi, mis on pidevalt probleemiks. Kui aga näitame otsustuskindlat eeskuju, plaanime eelarvet ja kulutusi, siis võib järeldus kujuneda hoopis teistsuguseks: raha on ikkagi vahend oma eesmärkide saavutamiseks.

Selleks, et lapsed saaksid varakult praktilisi rahaasjade ajamise kogemusi, tasub neid võimalikult vara kaasata pere eelarve koostamisse ja aruteludesse. Leia võimalusi neile seletada, miks on sinu jaoks raha säästmine ja kogumine olulised ja millised on sinu (ja pere) eesmärgid, mida saavutada. Näita neile, kuidas kogumine järk-järgult edeneb.

Leppige kokku taskurahas

Lapsele taskuraha andes tasub kõigepealt arutada, mille jaoks laps taskuraha üleüldse vajaks või millele seda kulutaks – sellest sõltub ka taskuraha suurus. Enamasi seovad lapsevanemad regulaarse taskuraha saamise 1. klassi astumisega, kuid see ei pea alati nii olema. Alustada saab ka väiksematest summadest ning neid aja jooksul suurendada.

Regulaarne taskuraha saamine võimaldab lapsel ise otsustada, kuidas ta oma raha kasutab, ja see kasvatab ka tema iseseisvust.

Üldiselt soovitavad käitumisteadlased taskuraha mitte seostada igapäevaste kohustustega, näiteks oma toa koristamise või nõude pesemisega. Kui pakkuda lapsele tasu tegevuste eest, mille tegemist me neilt niikuinii ootame, väheneb aja jooksul nende motivatsioon neid asju teha. Kuna kohustusele on piltlikult juurde pandud hinnasilt, võib tekkida tunne, et sellest kohustusest võib end ka vabaks „osta”. Ainsaks tagasilöögiks jääb ju, et sel korral raha ei saada. Kui jätta tegemata midagi, mida vanem palus, on tagajärjeks süütunne, mis on võimsam kui saamata jäänud eurod.

Rohkem ekspertide nõuandeid leiad artiklist Eksperdid arutavad: kuidas õpetada lapsele rahatarkust?

Leidke motiveeriv eesmärk

Niisama raha kogumine võib tunduda tähtsusetu. Seetõttu tasub koos välja selgitada, millest laps unistab, millised on tema eesmärgid. Eesmärk võib olla mõne kulukama asja soetamine, mis otseselt pere vajaduste hulka ei mahu. Aga eesmärk võib olla ka midagi pikaajalisemat – näiteks minna pikemale reisile pärast gümnaasiumi lõppu. Mõlemal juhul on eesmärgi täitmiseks tarvis ka rahalisi vahendeid. Kui eesmärk on sõnastatud, saab vanem aidata lapsel mõelda, kuidas samm-sammult eesmärgini jõuda. Need sammud saab ka kirja panna ning nii ka oma kulutustel silma peal hoida.

Tasub rõhutada, et lapsel on võimalik oma taskuraha kasutamise üle ise otsustada. Alati on võimalik taskuraha kasutada millegi meeldiva ostmiseks kohe. Aga kui lapsel on mingi suurem soov, siis saab ta arvutada, kui palju ta peaks soovi täitmiseks raha säästma. Arvutusi saab teha ka lapsega koos. Seejärel saab hinnata, kumb on lapse jaoks olulisem: kas kohe kättesaadav asi või see, mille nimel peaks mõnda aega koguma.

Kui laps siiski otsustab raha kogumise asemel esialgu ikkagi kulutada, ei ole seegi ju halb. Osturõõm on samuti oluline kogemus.

Tehke kogumine mängulisemaks

Rahaasjade ajamist peetakse vahel täiesti ekslikul kombel igavaks. Ometi on palju võimalusi teha raha kogumist meeldivaks, koguni millekski, mis tekitab ka täiskasvanutes hasarti.

Üks lihtsamaid meetodeid, eriti nooremate laste jaoks, on kahe (või enama) rahapurgi mäng. Kui laps saab taskuraha, on tal võimalik seda paigutada kahte purki: kulutamine (mida on võimalik tarvitada kohe) või säästmine (unistuste teoks tegemiseks). Mängu võib purke lisada – näiteks kui lapsel on mitu kogumiseesmärki või hoopis soov koguda annetusi varjupaigaloomadele vms. Võib mängida ka nii, et koos vanemaga lepitakse kokku, kuidas taskuraha üldjoontes purkide vahel jaguneb (50%/50%; 30%/70% jne). Võib lisada ka nüansi, et kui laps teeb otsuse panna suurema osa rahast säästupurki, siis vanemad lisavad purki samapalju raha juurde.

Kui laps kasutab juba pangakaarti, tasub säästmine muuta automaatseks. Näiteks lülitada sisse Rahakoguja rakenduse, mis ümardab iga ostu järgmise euroni ja kannab ostu ja ümarduse vahe eraldi kogumiskontole. Nii koguneb tubli summa peaaegu et märkamatult, lisaks saab kogumiskontole teha ka eraldi ülekandeid. Raha on võimalik igal ajal ka kasutusse võtta.

Edasi tasub kaaluda ka investeerimise alustamist. Ka siin võib rakendada põhimõtet, et summat, mida laps investeerimisse suunab, vanemad ka duubeldavad. Kõigile 18. sünnipäeva tähistavatele noortele kingib Swedbank ka 15 euro väärtuses Roburi fondi osakuid – tasub ka sellest võimalusest investeerimise alustamisel kinni haarata. Vaata lähemalt Swedbanki noorele ja tudengile mõeldud leheküljelt.

Veel ideid, kuidas teha rahatarkus mängulisemaks, leiad artiklist Mängulised viisid, kuidas õpetada lastele rahatarkust.