Eesti majandus väljus langusest oodatust kiiremini

Vaatamata pandeemia levikule maailmas ja viiruse leviku ohjeldamiseks seatud piirangutele tegi Eesti majandus aasta esimeses kvartalis väga tugeva kasvu. 5,4-protsendine SKP kasv oli tublisti üle meie ootuste. Selline kasv oli praegu avaldatud numbritest Euroopa tugevaim tulemus. Eesti majandus on langusest kiiresti väljunud ja meie SKP ületab kriisieelse tipu, mis oli 2019. aasta viimases kvartalis, juba 3,4%.

Ligi kaks kolmandikku Eesti majanduse mahust suurenes esimeses kvartalis

Kuigi ligi pool majanduskasvust tuli maksude suurenemisest, andsid ka kaubandus, ITK, finants-, tervishoiu- ja energiasektorid – kus lisandväärtuse kasv oli kahekohaline – väga tugeva panuse. Seevastu pidurdasid SKP kasvu kõige enam lisandväärtuse vähenemine ehituses, majutuses ja toitlustuses, töötlevas tööstuses ning põllu- ja metsamajanduses. Teadagi, on kõige rängemalt mõjunud pandeemia ja liikumispiirangud majutusele ja toitlustusele, mille lisandväärtus vähenes esimeses kvartalis 42%. Majutus ja toitlustus on languses olnud juba 9 kvartalit järjest ning selle tegevusala lisandväärtus oli käesoleva aasta esimeses kvartalis ligi 58% madalam, kui 2018. aasta viimases kvartalis. Pandeemia ja majanduspiirangud mõjutasid otseselt ligi viiendikku Eesti majandust. Samas oli ligikaudu kolmveerandile majandusest piirangute mõju kas neutraalne või kaudne – näiteks piirangute all kannatavate ettevõtete tarneahelate kaudu, mille täpset mõju on raske hinnata. Samuti mõjutas laialdane haigestumine COVID-19-sse mitmete selliste ettevõtete tööd, mis piirangute alla ei kuulunud.

Majandus kasvas vaatamata hõivatute arvu langusele. See tõstis tööjõu tootlikkuse kasvu 10 protsendile ning töötatud tunni kohta suurenes tootlikkus ligi 5%. Viimati nägime nii tugevat tööjõu tootlikkuse kasvu hõivatu kohta ligi 11 aastat tagasi.

Ekspordikasvu toetab tugevnenud välisnõudlus

Kui kaupade eksport kasvas juba kolmandat kvartalit järjest, siis näitas esimeses kvartalis mõõdukat taastumist ka teenuste eksport. Kaupade ja teenuste eksport suurenes aastases võrdluses 4%. Ekspordikasvu toetab tugevnenud välisnõudlus. Toodangu- sealhulgas eksporditoodangu suurenemiseks on tarvis importida ka rohkem tootmissisendeid, mis on aidanud kaasa kaupade impordikasvule. Teenuste impordi kasvu kergitas aga VW järjekordne arvutitarkvara suurinvesteering oma tütarettevõttesse. Reisiteenused olid küll veel languses, kuid transporditeenused näitasid juba kasvu. Kogumajanduse investeeringud tegid taas väga tugeva, 55-protsendise kasvu. Kuigi selle taga oli peamiselt VW arvutitarkvara investeering, suurenesid investeeringud kogumajanduses ka ilma selleta. Samas ei mõjutanud arvutitarkvara investeering majanduskasvu numbrit ehk oli SKP suhtes neutraalne, kuna investeeringu tegemiseks vajalik arvutiteenus imporditi. Nii ettevõtted, valitsemissektor kui ka majapidamised suurendasid oma investeeringuid, kusjuures investeeringute kasv oli kiire kõikides nendes sektorites.

Majandus- ja tervishoiukriis on suurendanud oluliselt valitsemissektori tarbimiskulutusi

Käesoleva aasta esimeses kvartalis suurenesid valitusemissektori tarbimiskulutused 7% ning andsid tugeva panuse majanduskasvu. Väga tugeva panuse SKP kasvu andis ka varude suurenemine. Kuigi varude suurenemine võib kvartalite lõikes palju kõikuda, siis näitab varude kasv ka nõudluse ja kindlustunde paranemist. Näiteks möödunud aastal, kui majandus langusesse läks, vähenesid ka varud.

Eratarbimist on languses hoidnud tervishoiukriisiga seotud liikumispiirangud

Eratarbimine on languses olnud juba neli kvartalit järjest. Kui ehituse ja teenuste kindlustunne on kerkinud kahe aasta taguse tasemeni ja tööstussektoris on see tõusnud lausa viimase 14 aasta kõrgeimaks, siis tarbijate kindlustunne on jätkuvalt ja oluliselt allpool kriisieelset taset. Eratarbimist on languses hoidnud peamiselt tervishoiukriisiga seotud liikumispiirangud, mis on vähendanud majutusele ja väljas söömisele, transpordile ning kultuuri ja vaba ajaga seotud kulutusi.

Eesti majanduse kasvuväljavaade on paranemas

Lisaks juba mainitud reaalmajanduse üldisele kindlustundele on paranenud tugevasti tööstussektori toodangu ja ekspordikasvu ning teenustes nõudluse väljavaated. Euroala ja USA ostujuhtide indeksid, mis kirjeldavad majandusaktiivsust, on teises kvartalis ülespoole liikunud – see näitab välisnõudluse suurenemist. Juba märtsis kasvas maailma kaubandusmaht aastases võrdluses kümnendiku võrra ning ületas suure varuga pandeemiaeelse taseme. Eestis ja paljudes teistes riikides leevendatakse majanduspiiranguid. Nõudlus ei ole paljudele ettevõtetele enam peamine äritegevust takistav tegur. Teenuste sektori ettevõtete osakaal, kellel jaoks ebapiisav nõudlus on probleem, on langenud 2019. aasta lõpu tasemele, ehituses on see kahe aasta tagusel tasemel, kuid tööstuses on see osakaal langenud lausa 2007. aasta lõpu tasemele. Lisaks peaksid tööstuse tootjahindade, ekspordi- ja impordihindade ja tarbijahindade kiirenenud kasv ettevõtete käibekasvu toetama. Majandusolukorra paranemist näitab viimastel kuudel riigieelarvesse maksulaekumiste kasvu kiirenemine.

Majandusaktiivsuse kasvust räägib ka suurenenud nõudlus tööjõu järele. Nii tööstuses, ehituses kui ka teenustes on tööjõupuudus taas üha rohkemate ettevõtete jaoks probleemiks muutumas. Kõige enam tunnetavad seda tööstusettevõtted. Google’i liikumisraport näitab, et inimeste liikumine kaubanduses ja meelelahutuses, transpordis ja töökohtadesse on pärast märtsi keskpaiga madalseisu uuesti ja kiiresti tõusnud ning jõudnud möödunud aasta novembris tasemele.

Majandusse liikumist ootab suur hulk raha

Aprillis olid ettevõtete hoiused ligi 20% ja majapidamiste hoiused 16% suuremad, kui aasta tagasi. See on mõlemate juures ligi 1,4 miljardit eurot ehk kokku ligi 10% selleks aastaks prognoositud SKP-st. Suurenenud hoiused peidavad endas aga kuhjunud nõudlust – need liiguvad majandusse koos kindlustunde paranemisega. Juba sel aastal on suurenenud nõudlus kinnisvara järele. Alates käesoleva aasta sügisest saab Eesti majandus täiendava rahasüsti pensionireformiga teisest sambast väljavõetavast rahast. Selle suurus on 4,6%, ilma tulumaksuta 3,7%, 2021. aasta prognoositud SKP-st. Ajalises võtmes jõuab suurem osa sellest rahast Eesti majandusse käesoleva aasta sügisel ning osa järgmisel aastal. Meie hinnangul suunatakse suurem osa teisest pensionisambast väljavõetud rahast tarbimisse, kuid see mõjutab ka investeeringuid kinnisvarasse. Sel aastal on oodata ka välisvahendite toel valitsemissektori investeeringute kasvu jätkumist.

Swedbanki viimases prognoosis ootasime käesoleva aasta majanduskasvuks 3%. Esimese kvartali oodatust tugevama tulemusega korrigeerime tõenäoliselt majanduskasvu prognoosi ülespoole.