eksport

Eesti majandust toetab parem välisnõudluse seis, kui aasta tagasi

Jaanuaris kasvas kaupade eksport Eestist aastases võrdluses 4%, Eestis toodetud kaupade eksport isegi 6%. Kaupade eksport Eestist on suurenenud juba viis kuud järjest. Nagu varasematel kuudel, olid ka jaanuaris suurima mõjuga õlitoodete ning elektroonika ja elektriseadmete väljaveo tugev kasv. Ilma nende kaupadeta oleks kaupade eksport olnud ligi 1% languses. Suurema positiivse mõjuga ekspordi kasvule oli veel väetiste, maismaatranspordivahendite osade ning puittoodete väljavedu. Seevastu, kõige enam pidurdas ekspordi kasvu teravilja väljaveo langus. Seda mõjutas peamiselt teravilja ekspordi vähenemine Türgisse. Eesti teravilja eksport vähenes juba kolmandat kuud järjest. Kui kaupade ekspordist jätta välja kolm eelpoolnimetatud kaubagruppi – õlitooted, elektroonika ja elektriseadmed ning teravili, oleks jaanuaris kaupade eksport Eestist suurenenud ligi 2%. Seega mõjutavad üksikud kaubad ekspordi kogupilti väga palju.

Ligi pool kaupade ekspordi kasvust tuli USA-sse veetud elektroonika ja elektriseadmetest

Ligi kolmveerand ekspordi kasvust jaanuaris oli USA suunal, millest omakorda ligi kolmveerand oli seotud elektroonika ja elektriseadmete väljaveoga. Kokkuvõttes tuligi ligi pool kogu ekspordikasvust USA-sse veetud elektroonika ja elektriseadmetest. Seega – nii nagu varasematel kuudelgi – ei olnud ka jaanuaris tugev ekspordikasv laiapõhjaline. USA-le järgnesid Singapur, Holland ja Rootsi. Singapuri ja Hollandisse suurenes enim õlitoodete väljavedu, Rootsi aga puittooted, kokkupandavad palkmajad. Kõige enam vähenes eksport aga Soome, Türgisse ja Taani. Soome on eksport Eestist vähenenud juba pikemat aega. Jaanuaris olid languse taga peamiselt elektroonika ja elektriseadmed ning mööbel ja kokkupandavad palkmajad. Türgi suunal aga, nagu juba mainitud, teravili.

Eesti majandus taastub kriisist ebaühtlaselt

Jaanuaris näitas Eesti tööstussektori tootmismaht tagasihoidlikku 1% kasvu. Samal ajal jätkas jaekaubandus tugeva, 7% kasvuga. Tööstussektori kasvu taga oli energiatootmise 33% kasv, kuid töötleva tööstuse tootmismaht jäi aastatagusega võrreldes samale tasemele. Viimase viie aastaga on jaekaubanduse maht kasvanud keskmiselt ligi 3%, töötleva tööstuse tootmismaht aga 2%. Majutatute arv oli jaanuaris jätkuvalt tugevas languses, vähenedes 57%. Sealhulgas oli välisturiste 92% vähem kui aasta tagasi. Viimase 11 kuu jooksul on majutatud inimeste arv vähenenud 55%, välisturistide arv aga 80%.

Välisnõudluse seis on parem, kui aasta tagasi

Sel aastal kehtestatud uued piirangud mõjutavad – kas täielikult või osaliselt – ligikaudu 14% Eesti majandusest. Jaekaubandusest jääb piirangute ajal käibe järgi avatuks ligi kaks kolmandikku. Koos eelmisest aastast üle kanduvate negatiivsete mõjudega transpordi- ja turismisektorile mõjutab pandeemia ja sellega seotud piirangud otseselt praegu ligikaudu veerandit Eesti majanduses loodud lisandväärtusest. Mis aga ei tähenda, et kogu see osakaal tingimata langusesse läheb. See on vaid otsene mõju. Surve all on ka negatiivse mõju all olevate tegevusalade tarneahelad.

Samas, on välisnõudluse seis nii praegu kui lähikuudel oluliselt parem, kui aasta tagasi. Samuti on Eestis selliste tegevusalade osakaal, mille lisandväärtuse kasv peaks lähiajal kas taastuma või mille kasv jätkuma, suurem, kui nendel tegevusaladel, kus lisandväärtus langeb. Eesti suuremate kaubanduspartnerite kaupade impordilangus on jõudsalt taandunud ning Lätis ja Leedus see isegi kasvab. Euroala, kuhu läheb ligi pool meie kaupade ekspordist, majandusaktiivsust iseloomustav ostujuhtide indeks näitab viimasel neljal kuul langust, mis omakorda viitab nõrgemale välisnõudlusele. Vaatamata sellele oli Eesti kaupade ekspordi kasv möödunud aasta sügisel väga tugev, mis võimaldas töötleva tööstuse langusel kiiresti taanduda. Maailmakaubandus on taastumas ning nii USA kui Hiina ostujuhtide indeksid näitavad nende majandusaktiivsuse paranemist. Vaktsiinide turule toomine ja vaktsineerimine parandavad kindlustunnet, mis on väga oluline.

Eesti majandusel seisavad ees rasked lähikuud, kuid pikem vaade on positiivsem

Veel veebruaris enamike Eesti majandussektorite kindlustunne, sealhulgas tööstussektori ootused tootmis- ja ekspordimahtude kasvu kohta paranesid. Küll aga võime rangete piirangute kehtestamise järel näha kindlustunde nõrgenemist ning kasvuväljavaate halvenemist jaekaubanduses ja teenuste sektoris. Eesti majandusel ja ühiskonnal tervikuna seisavad ees rasked lähikuud, kuid pikem vaade peaks olema siiski positiivsem. Positiivse väljavaate realiseerumise eelduseks on aga elanikkonna kiire vaktsineerimine ja viiruse leviku kontrolli alla saamine – seda nii meil, kui ka teistes riikides.

Märksõnad: