Eestis jäi hinnakasvu tipp augustisse

Kuigi Eestis jäi tõenäoliselt tarbijahindade kasvu tipp augustisse, püsib inflatsioon lähiajal väga kõrge. Swedbanki hinnangul tuleb selle aasta keskmiseks hinnakasvuks ligi 19% ja järgmisel aastal 9%, mis on samuti väga kiire tempo. Juba järgmise aasta teises kvartalis peaksime nägema ühekohalist hinnakasvu ja 2024. aastaks prognoosime mõõdukat inflatsiooni.

Eestis aeglustus hinnakasv aastases võrdluses juba enne valitsuse poolseid energiatoetusi ja universaalteenuse jõustumist oktoobris, kuid need abinõud andsid tugevama tõuke hinnakasvu pidurdumiseks järgnevatel kuudel. Teatavasti vähenes oktoobris hinnakasv kuises võrdluses. Viimati vähenes kuises võrdluses hinnakasv selle aasta jaanuaris. Üha enam hakkab hinnakasvu arvestuslikult pidurdama ka baasiefekt, kuna alates möödunud aasta detsembrist on tarbijahindade kasv Eestis üle 10% ja selle aasta maist 20% ja üle selle.

Keskpank ei saa otseselt mõjutada pakkumispoolsetest šokkidest tulenevat inflatsiooni

Kui vaadata kiire inflatsiooni põhjuseid euroalal, siis mõjutavad Euroopa Keskpanga andmetel alusinflatsiooni ehk sellist hinnakasvu, millest on energia ja toit välja arvatud, nõudluse ja pakkumisega seotud tegurid enam-vähem võrdselt. Samas kiirendavad praegu inflatsiooni veel mitmed majandusšokid, millest kõige olulisem on energiakriis ja koos sellega kõrged energiahinnad.

Euroopa Keskpank ja enamik teisi keskpanku maailmas on kiiresti oma rahapoliitikat karmistamas, et inflatsiooni vähendada. Ainuüksi Euroopa Keskpank on oma intressimäärasid tõstnud sel aastal kaks protsendipunkti ehk kiiremini, kui varem. Rahapoliitika karmistamine mõjub reaalmajandusele ja hindadele viiteajaga. Samas on igal järgneval intressimäära tõstmisel üha tugevam nõudlust piirav mõju ehk siis, see peaks nõudlusest tulenevat inflatsiooni aeglustama. Samas ei saa keskpank otseselt ja tugevalt mõjutada pakkumispoolsetest šokkidest tulenevat inflatsiooni ehk lahendada näiteks energiakriisi ja tarneprobleeme.

Kui rahapoliitilised otsused mõjutavad majandust pikema viiteajaga, siis keskpankade kiire tegutsemise eesmärgiks on pidurdada ka inflatsiooniootuseid. Täiendava efekti inflatsiooni pidurdamisele peaks andma Euroopa Keskpanga otsus oma bilansimahtu vähendamiseks, ehk lihtsustatult öeldes majanduses ringluses oleva raha vähendamine.

Paljud hinnad maailmaturul tipust allapoole tulnud

Tööstusmetallide hinnad maailmaturul on liikunud allapoole alates kevadest ja osade metallide hinnad lähenevad juba pandeemia-eelsele tasemele. Põllumajandustoorete hinnad on küll veel kõrged, kuid ka need on tipust vähenenud. Tarnetega seotud probleemid on leevenemas ja Hiinast laevadega konteinervedude hinnad Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse on tublisti langenud.

Nafta hinda lükkas küll ülespoole OPEC+ otsus oma tootmist kärpida, kuid see mõju ei ole väga suur ja praegu on naftahinnad teatavasti viimasest tipust juunis tublisti madalamal. See on mõjutanud ka autokütuse hindu Eestis, aga kuna euro on dollari vastu nõrgenenud, siis see hoiab kütuse hinnad ka kõrgemal, kui maailmaturu naftahinnad muidu lubaksid. Kuna maagaasi varud Euroopas on praegu üle pikaajalise keskmise, ilm on soojem ja Euroopa Komisjon otsib energiakriisile lahendusi, siis see on aidanud maagaasi hinda kiiresti vähendada. Kui vaadata praeguseid maagaasihinna futuure järgmiseks aastaks, siis on need ikkagi üle viie korra kõrgemad, kui me nägime veel eelmise aasta alguses. Ülejärgmiseks aastaks ootavad turud maagaasi hinna languse jätkumist. See mõjutab aga elektrihindu Euroopas ja kaudselt ka meil.

Eesti ettevõtete poolt tulevad hinnasurved tarbijahindadele on küll veel väga suured, kuid need on viimastel kuudel veidi leevenenud. Tipust on allapoole tulnud nii impordi- ja ekspordihindade, töötleva tööstuse tootjahindade ja ka ehitushindade kasvud.

Sel aastal on Eesti majapidamiste ostujõud teinud tugeva kukkumise. Nõrgenev sisenõudlus peaks piirama ettevõtete võimalusi oma suuremaid kulusid lõpptarbijatele edasi kanda. Siiani on saanud ettevõtted oma suurenenud kulud kanda edasi ka teistele ettevõtetele, kuid siin tuleb üha rohkem piir ette. See võib aga sundida osasid ettevõttevõtteid oma tegevust vähendama, selle peatama või üldse lõpetama.

Inflatsioon võib jääda ka oodatust kõrgemaks

Samas on väga arvestatav risk, et inflatsioon nii euroalal keskmiselt kui Eestis jääb oodatust kõrgemaks. Nii liiga aeglasel kui liiga kiirel hinnakasvul on inerts, mis ilmneb eriti siis, kui tekib nõndanimetatud teisene efekt ning palgakasvu-inflatsiooni spiraal. Kuigi pilt on riigiti väga erinev, on Euroopa valitsused asunud väga jõuliselt oma majapidamisi ja ettevõtteid energiakriisis toetama. Kuna sellised toetused võivad stimuleerida nõudlust, siis mida suuremad need on, seda rohkem peab keskpank oma rahapoliitika karmistamisega vaeva nägema.