Eestis on palju vaesusriskiga peresid

Keskmine sissetulek ühe pereliikme kohta ulatus Statistikaameti andmetel eelmisel aastal tuhande euroni. Ühe pereliikme kohta kasvas keskmine sissetulek üle-eelmise aastaga võrreldes vaid 2%, kuna 2021. aastal tõusis kasutatav tulu oluliselt teisest pensionisambast välja võetud raha abil.

Kahe aastaga on keskmine sissetulek pereliikme kohta tõusnud siiski oluliselt – 20 protsendi võrra. Sissetulekute hoogne suurenemine on ilmselt üks põhjustest, miks Eestis hinnad viimastel aastatel muust Euroopast nii palju kiiremini kasvasid.

Eesti perede vaesusrisk on Euroopa tipus

Palgatulu on majapidamiste kõige olulisem tuluallikas. Palgad kasvasid ka 2022. aastal jõudsalt. Dividendide tähtsus on küll ajas kasvanud, aga ettevõtlustulu moodustab vaid väikese osa sissetulekutest. Maksuameti andmete järgi oli netosissetulekute mediaan 2022. aastal umbes 1200 euro juures.

Eestis on palju keskmisest väiksemate sissetulekutega peresid. Eesti peredest 23 protsendil jääb sissetulek alla 60% Eesti keskmise. Euroopa Liidus on vastav näitaja 17%. Eesti asub vaesusriskiga perede osakaalu poolest Euroopa tipus koos Läti ja Bulgaariaga. Vaesusrisk on kõige suurem üksinda elavate eakate hulgas. 

Viimastel aastatel on hinnad kasvanud sissetulekutest oluliselt rohkem. Keskmise palga saaja ostujõud jõuab kiire hinnatõusu eelse tasemeni 2025. aastaks. Oma osa mängib siin nn maksuküüru kaotamine. Keskmise pensioni ostujõud on juba taastunud, kuna pensionid tõusevad sel aastal palkadest oluliselt rohkem.